Perekonnaõigus

Tere!

Minu õel on kaks last, 14-aastane tütar ja 12-aastane poeg. Lastel on erinevad isad. Mu õde on abielus mehega, kes ei ole kummagi lapse isa. Tütre isa on tore mees, suhtleb oma lapsega, kõik on korras. Poja isa aga oli kooselu ajal nii laste kui oma elukaaslase suhtes vägivaldne. Poiss sai füüsiliselt karistada (teda löödi) juba enne, kui ta oli aastaseks saanud. Rääkimata vaimsest vägivallast. Õde oli selle mehega 4 aastat, lõpuks tuli tema juurest ära. Kogu laste eluaja olen mina olnud neile nagu teiseks emaks, olen olnud tugiisik. Õde tegi politseisse vägivalla (mees peksis ta läbi) suhtes ka avalduse, kuid võttis selle tagasi, kuna kartis, et mees saab kunagi vanglast välja ja tapab nad üldse ära. Laste kohta avaldusi pole tehtud. Tüdrukul läheb enam-vähem hästi. Poisil on siiani õppimis- ja käitumishäired, käib regulaarselt psühhiaatri, psühholoogi ja lastekaitsetöötaja juures.
Nüüd on aga õde raskelt haige ja me ei tea, kui kaua ta veel elab. Ta soovib, et mina jätkaksin tema laste kasvatamist. Meil on aga hirm, et poisi isa (kes suhtleb oma pojaga kord aastas tolle sünnipäeval) võib nõuda poissi enda kasvatada - ja tal on selleks ju kõik õigused. Ta toetab poisi ema igakuiselt väikese summaga, mis küll on palju väiksem kui see seadusega nõutav on. Kas kohtus oleks abi sellest, kui läheme emaga notari juurde ja ta oma tahte notariaalselt kinnitab? Ma olen ise abielus, meie kasvatada on 2 alaealist last, aga varanduslikult ja emotsionaalselt oleme mehega valmis võtma veel 2 last enda kasvatada. Kas on veel midagi, millele tähelepanu pöörama peaksime?