Perekonnaõigus

Tervist!
Ma soovin taodelda täielikku hooldusõigust lapse suhtes. Lapse isa ajas meid kodust ära nelja ilmakaare suunas kui laps oli 3-kuune. Ta soovis, et me läheksime ära välismaale, et me Eestisse üldse ei jääks. Abielu lahutasime. Tegin maksekäsu. Mõned kuud elatist ta maksis, poolteist aastat ei ole maksnud. Kohtutäituri tegevusel pole samuti olnud tulemusi. Nüüd pöördusin politseisse. Ta on öelnud, et laps on minu vastutada ja kasvatada. Ja ta ei näe, et temal oleks mingisuguseid kohustusi. Lapsega ta kohtunud enam ei ole, mina seda ei soosi ka. Alguses vaid mõned korrad. Lapse huve silmas pidades ma soovin, et nii noorelt ta ei puutuks isaga kokku. Isa elab äärmuslikes tingimustes, on äärmusliku eluhoiakuga, surub peale oma tahet, võiks kahelda tema vaimses tervises, aastatega läheb tema käitumine aina hullemaks. Oma abielu ma kirjeldaks psühholoogilise traumana. Ma püüan väga ära hoida, et laps ei kogeks seda, mida mina abielu ajal. Et lapsel oleks sama turvaline lapsepõlv nagu seda oli minul. Siiani ma olen väga hästi hakkama saanud. Ma tahan, et see oleks seadusega paigas, et ta ei saaks lapsele liiga teha. Ja et ma ei peaks hirmu tundma, kui ta soovib lapsega kokku saada. See tekitab täiesti võimetuse tunde. Sest praegu on see seaduslikult tal olemas. Aga lapsele jäävad armid kogu eluks.

Elatisraha ei ole minu jaoks kõige olulisem. Lapse toetamine peab tulema inimese enda südametunnistusest ja vajadusest hoolitseda oma järglaste eest. Ma olen saanud siiani hakkama ja laps on minu jaoks kõige tähtsam, ma teen tema jaoks kõik. Seaduslikult olen ma kõik sammud ette võtnud. Ja rohkem ei taha enam sellele oma jõudu kulutada, see väsitab vaimselt ja ei too kaasa mingisugust tulemust.
Kõige olulisem on, et laps ei saaks psühholoogiliselt kannatada isa käitumise tõttu. Laps ei ole mängimiseks. Ja see masendab mind kui ma pean lapse isaga võitlema veel järgmised 10 aastat. See mõjub minu vaimsele tervisele.

Hooldusõiguse taotlemine on tõsine asi ja seda antakse ainult väga põhjendatult. Ma tajun, et mul oleks vaja õigusabi, et seletada see olukord ära ka kohtule, esitada õiged argumendid. Kuna ma praegu ise õpin, siis ei ole majanduslikult kõige kergem juristi teenuseid kasutada. Kas mul on võimalik riigi poolt abi saada. Kuhu ma peaksin pöörduma?

Aitäh!