Perekonnaõigus

Tere,
Lapsele elatise maksmise kohustus on vanemal vähemalt, kuni lapse täisealiseks saamiseni, kui laps, täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses on vanemal jätkuvalt elatise maksmise kohustus, kuid mitte kauem kui lapse 21-aastaseks saamiseni (Perekonnaseadus § 97 p 1 ja 2).
Kui täisealine laps ei ole piiratud teovõimega, ei pea elatist maksma emale, vaid saate elatise maksmise kohutustuse täita otse lapsele.

Reeglina makstakse elatist perioodiliste maksetena iga kalendrikuu eest ette. Kui teil on mõjuv põhjus, miks leiate, et teil ei ole võimalik suveperioodil lapsele elatist maksta, võite kohustatud isikuna nõuda, et teil võimaldataks anda elatist muul viisil kokkuleppel õigustatud isikuga. Elatise maksmise jätkuv kohustus on teil juhul, kui laps jätkab õpinguid.

Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära. Hetkel on kuupalga alammääraks 278 eurot, seega ei tohi elatise suurus olla väiksem, kui 139 eurot.

Mida peate silmas, "kui hakkan maksma vabatahtlikult"? Juhul, kui olete siiani maksnud elatist kohtuotsuse alusel, peate kohtuotsust edaspidi täitma. Juhul, kui soovite lapse täisealiseks saamisel elatise nõude otse lapsele täita, peaksite selleks sõlmima vastava kokkuleppe lapsega (soovituslikult notariaalse) või pöörduma kohtusse ja taotlema elatise maksmise korra muutmist. Tagantjärgi on võimalik elatist nõuda jõustunud kohtuotsuse alusel juhul, kui kohustatud isik kohtuotsust ei täida. Õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.