Perekonnaõigus


Küsimus: Kas elatisraha nõudele vastukaaluks saab elukaaslane nõuda poolt korterit?28.08.2012

Tere,
Jõulude ajal lahkus pereisa etteteatamata kodust. Paar kuud ei andnud endast märku ega saanud ka telefoni teel kätte. Vahetas telefoninumbri, lähedastel keelas seda laste emale andmast. Lapsi kasvatas ema.
5 kuud pole ema laste isalt materiaalset toetust saanud. Küll on ta neid enda juurde külla võtnud ning mõningaid kingitusi teinud. Nüüd esitas ema kiirmenetluse alimentide maksmiseks 2*145 eurot.
Isal oli 15 päeva aega edasi kaevata otsust, seda polnud ta teinud. Nüüd ligi kuu aega hiljem on ta võtnud endale advokaadi, kes helistas laste emale ning soovis, et viimane võtaks nõude tagasi. Ema on juba pensioniametile esitanud avalduse, et riik maksaks talle 3 kuu alimendid ise.
Selles advokaadi nõudes oli ka, et lisaks lapsehooldusrahadele soovib ta, et kooselu ajal soetatud korter pooleks jagataks ning kui sellele ollakse vastu, soovib ühe lapse hooldusõigust endale.
Korter osteti küll kooselu jooksul, kuid ema nimele ning ema maksis. Mis tõenditega saab mees nõuda nüüd poolt korterit, tegemist vabaabieluga? Samas kui see kooselu toimis pidevate lahkuminekutega, kus laste isa elas oma ema juures kõrvalsektsioonis.
Kuidas saab inimene, kes lahkus teadmata kodust, võtta vastutust lapse kasvatamisel, kes teab, et ta tulevikus samamoodi päevapealt ei lahku ning last üksi ei jäta?
Siiani pole ema lastega kohtumisi keelanud. Pigem tunneb isa huvi 9-aastase tütre vastu, 5-aastast poega võtab enda juurde harvem.
Viimasel korral ostis lapsele kooliasju ja koolikoti ning advokaadi väitel tuleb see 145-st eurost maha arvata.
Kuidas on võimalik osta asju, mida lapsel võib-olla tarviski pole. Otsustama peaks ikka kasvatav vanem.
Samas on ema proovinud isaga kontakti võtta, et leppida kokku rahalisi ning muid kasvatuslikke otsuseid, isa on seda kõike ignoreerinud ning pole isegi telefonikõnedele ega sõnumitele vastanud.
Laste ema tuli peale eelviimast lahkuminekut isale vastu ning läks viimasele maja ostul käendajaks ning andis isegi enda elamispinna tagatiseks. Ema ei nõua ju antud tehingust midagi.
Tegemist ei olnud väljaviskamisega. Inimene lahkus omal soovil. Selline ärajooksmine on tema puhul tavaline käitumine probleemide korral.
Ühel lahkumineku korral üritas laste isa füüsiliselt emale selgeks teha, kelle käes on võim. Lisaks füüsilisele raputamisele peksis laste isa ühise auto sõna otseses mõttes katki, teades, et see on ainuke sõiduvahend, millega naine saab tööle ja tagasi liikuda.
Nüüdseks on jõudnud laste isa juba Eestis oma töösuhte lõpetada ning asunud tööle Soome.
Mida peaks laste ema antud olukorras tegema?
Millised õigused ja kohustused lapse emale ja isale jäävad?
Kuidas võib kohus antud olukorda lahendada?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Esiteks tuleb märkida, et elatise nõudmine ja kinnisvaraga seotud küsimuste lahendamine on kaks täiesti eraldiseisvat asja, st ühes asjas menetluse alustamine ei välista menetluse alustamist ka teises asjas.

Korteriomandi nö jagamine sõltub sellest, kas see on ühe isiku ainuomandis või isikute kaasomandis. Teatavasti vabaabielus elades ühisvara ei teki, seega on määravaks omandiõigus. Kui korteriomand on laste ema ainuomandis, puudub laste isal õigus sellest osa nõuda, kuid kui korteriomand on laste ema ja laste isa kaasomandis, on emmal-kummal õigus nõuda kaasomandi lõpetamist.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand