Perekonnaõigus


Küsimus: Kas elatise suurust mõjutab ka see, kas lapse isa hoolib lapsest ja on kogu aeg toetanud ning tema jaoks olemas?04.10.2012

Tere!
Meil on selline olukord, et oleme mitteametlikult maksnud elatist mehe lapse eest. Senise kokkuleppe järgi 128 eurot kuus. Igal nädalavahetusel on laps meie juures ja ka vaheaegadel. Lisaks oleme ostnud aeg-ajalt lapsele ka riideid ja muid asju, nii suuremates kui väiksemates summades. Samuti siin olles kulub toidule ja taskurahale jne, mis on täiesti normaalne. Nüüdseks saadab lapse ema juba tehnikat meile, et peaksime ära remontima, mina ei olnud sellega nõus, selle eest peaksid nad ikka ise hoolitsema. Lapse emal on uus mees ja väike laps kodus. Mõlemal on olemas samuti sissetulek. Viimati saatsid arvuti meile parandusse, aga neil juba 1 olemas ja leian, et ei pea olema perel kaks arvutit ja lapse jaoks eraldi, see ei ole äärmiselt vajalik kulutus ma arvan. Kus ma ei olnud nõus, et arvutit remonti viia, siis ema ähvardas, et tõstab alimentide suurust ja nõuab ametlikult jne. Mina leian, et ehk ongi mõistlikum ametlikult tal peale panna. Lapse isa (minu mehe) sissetulek on kuus u 500-600 eurot (sõltuvalt kuust, vahest ka vähem). Hetkel olen ise lapseootel. Ja meil on endal samuti väljaminekud kõrged. Mulle tundub, et nii kui me a´la paneme uue tapeedi seina, justkui teeks pattu, et peaksime investeerima nendele raha hoopis. Kusjuures emal on üks laps veel, kes kasvab enda isa juures (veel varasemast suhtest) ja see laps ei käi eriti ema juures (poole aasta jooksul ehk mõned korrad) ja samuti see ema ei ole kohustatud last toetama. Kokku naisel siis kolm last, üks neist kasvab eraldi. See küll nende omavaheline kokkulepe. Ent minu küsimus on, et kas elatise suurust üldse mõjutab ka see, kas lapse isa hoolib lapsest ja on kogu aeg toetanud ja tema jaoks olemas olnud? Kui ema ajab asja kohtusse, siis kui palju võiks olla elatis, kui isa sissetulek on 500-600 eurot ja ta siiani on maksnud 128 eurot ja lisaks sellele veel toetanud, võin julgelt öelda, et vähemalt 100 euro eest kuus on meil endalgi olnud tema jaoks kulutusi. Pigem isegi sellest summast üle. Kuus keskmiselt 250 eurot oleme maksnud lapse jaoks (kui ma ei arvesta juurde eluaseme kulutusi siin olles - mu jaoks tunduks selle arvestamine naeruväärsena). Ja kui kohtusse läheb, kes kannab kohtukulud? tean mitmeid isasid, kellelt küll elatis välja nõutud, ega maksa seda ja heal juhul aastas mõned korrad kohtuvad lapsega. Ja selle kõrval tundubki ebaaus, et ema tuleb lagedale ähvardustega, kui isegi viimased kolm aastat olen mina veetnud emadepäeval aega lapsega, mitte bioloogiline ema. Kuidagi alatult nahhaalsena näib ema suhtumine. Paljalt materiaalne. Ema küll lapsele lubab paljusid asju, ostab jne, ei saa öelda, et tal millestki puudus oleks. Olles ise lastega töötanud ja keskendunud laste teemale, siis arvan, et lapsel ei pea olema kõik viimasepeal isiklik tehnika ja muu. Lapsed tahavad ja jäävadki tahtma kõike mida neil ei ole. Ja nii mõnigi kallis tehnika seisab tal nüüdseks nurgas ja ta ei mängi ega kasuta neid. Ja ema võib kulutusi miljonitesse ajada, kuid arvan, et tuleks ikka jääda reaalsuse piiridesse.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Hetkel on seadusega sätestatud miinimumelatiseks 145 eurot kuus, millest väiksem ei tohiks igakuine elatis ühele lapsele olla. Nimetatu ei välista teistsugust kokkulepet vanemate vahel, kuid elatise saamiseks õigustatud vanemal säilib sellest hoolimata õigus nõuda kohtus, sh tagasiulatuvalt elatise maksmist miinimumulatuses.

Kohtupraktika on kujunenud selliseks, et miinimumelatist nõudes ei tule üldjoontes lapse kulutusi põhjendada, kuid suuremat elatist nõudes tuleb lapsele tehtavaid kulutusi erinevate tšekkide, maksekorralduste ja arvetega tõendama hakata. Nimetatu välistab selle, et väljamõistetav elatis oleks ebamõistlikult kõrges suuruses.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand