Perekonnaõigus
Küsimus: Kuidas saaks ühisvara kiirelt jagatud ja laenudest lahti?17.10.2012
Tere!
Abielu ajal ostetud kahe erineva laenuga 2 elamispinda. Lahutatud 2 aastat, vara ja kohustused jäid paraku mehe kiirustamise tõttu jagamata. Mees elab korteris, mina lapsega majas. Mees maksab lapsele elatist, tal uus pere ja tahab nüüd lõpuks vara jagada, et nn minust lahti saada ning oma uuele perele ka uut elamist saada. Mees on hetkel väidetavalt ametliku sissetulekuta, mina olen temast alati rohkem teeninud ja ka kogu oma raha elamistesse panustanud. Praegu oleme kaaslaenutaotlejatena 30 aastat laenude all nn kinni - tema põhitaotleja, mina kaastaotleja. Olin nõus jagama nii, et mehele jääb korter ja selle ostmiseks võetud laen, maja ja suurem laen mulle. Samas soovisin saada veidi kompensatsiooni korterisse panustatud raha/mööbli jmt eest. Mees sellega ei nõustu ning ähvardab mind. Nüüd palkas ta advokaadi ning otsustavad kohtu kaudu vara jagamist nõuda, kulud ähvardati minu kanda jätta. Mul on plaanis hoopis Eestist lahkuda ning seepärast olen valmis talle kogu vara jätma, st maja, korteri ja loomulikult ka mõlemad laenud. Sooviksin vaid enda poolt maja laenuga juba makstud laenumakseid osaliseltki tagasi. Kas mees peab nõustuma minu sellise pakkumisega? Kuidas pank? Hetkel oma laenuhalduriga ma seda teemat arutada ei saa, sest ta on mehe sugulane ja kannab talle kõik ette. Minu palk on nüüdseks vähenenud ega annagi panga nõudmisi välja. Ma ei jaksa ega taha selle maja eest maksta, samas ei taha ma ka seda korterit. Tahan vaid mehest rahu. Saan aru, et vastutame solidaarselt, kuid kui loobun varast, peaksin saama loobuda ka ju kohustustest. Kuidas edasi? Ühisvara jagamine ei pea ju toimuma alati 50-50, vaid seda peaks saama teha kokkuleppel ka teisiti?
Tänud.
Abielu ajal ostetud kahe erineva laenuga 2 elamispinda. Lahutatud 2 aastat, vara ja kohustused jäid paraku mehe kiirustamise tõttu jagamata. Mees elab korteris, mina lapsega majas. Mees maksab lapsele elatist, tal uus pere ja tahab nüüd lõpuks vara jagada, et nn minust lahti saada ning oma uuele perele ka uut elamist saada. Mees on hetkel väidetavalt ametliku sissetulekuta, mina olen temast alati rohkem teeninud ja ka kogu oma raha elamistesse panustanud. Praegu oleme kaaslaenutaotlejatena 30 aastat laenude all nn kinni - tema põhitaotleja, mina kaastaotleja. Olin nõus jagama nii, et mehele jääb korter ja selle ostmiseks võetud laen, maja ja suurem laen mulle. Samas soovisin saada veidi kompensatsiooni korterisse panustatud raha/mööbli jmt eest. Mees sellega ei nõustu ning ähvardab mind. Nüüd palkas ta advokaadi ning otsustavad kohtu kaudu vara jagamist nõuda, kulud ähvardati minu kanda jätta. Mul on plaanis hoopis Eestist lahkuda ning seepärast olen valmis talle kogu vara jätma, st maja, korteri ja loomulikult ka mõlemad laenud. Sooviksin vaid enda poolt maja laenuga juba makstud laenumakseid osaliseltki tagasi. Kas mees peab nõustuma minu sellise pakkumisega? Kuidas pank? Hetkel oma laenuhalduriga ma seda teemat arutada ei saa, sest ta on mehe sugulane ja kannab talle kõik ette. Minu palk on nüüdseks vähenenud ega annagi panga nõudmisi välja. Ma ei jaksa ega taha selle maja eest maksta, samas ei taha ma ka seda korterit. Tahan vaid mehest rahu. Saan aru, et vastutame solidaarselt, kuid kui loobun varast, peaksin saama loobuda ka ju kohustustest. Kuidas edasi? Ühisvara jagamine ei pea ju toimuma alati 50-50, vaid seda peaks saama teha kokkuleppel ka teisiti?
Tänud.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Usun, et kui teete endisele abikaasale Teie poolt kirjeldatud nö pakkumise, et kogu vara, sh kohustused jäävad talle, peaks ta sellega nõustuma, kuna see on ilmselgelt talle igati kasulik.
Kõige mõistlikum oleks ühisvara jagamiseks pöörduda notari poole ja sõlmida ühisvara jagamise leping, st saada ühisvara jagamise osas kokkuleppele kohtuväliselt. Kokkuleppel võite ühisvara jagada vastavalt enda soovile, st kõrvale kalduda ka võrduse põhimõttest.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
- Prindi küsimus Saada sõbrale Tagasiside
- Õigus > Perekonnaõigus