Perekonnaõigus

Tere,
Oleme lapse isaga peaaegu 2 aastat lahus elanud. Lapse isa käis enamasti last vaatamas kodus minu silma all ja ööseks on last võtnud vaid ühe nädalavahetuse. Ja selle nädalavahetuse oli ka tööl ja laps istus kodus oma tädiga. Elatist maksis mõned kuud, kuid siis tuli seda raha edasi väga lünklikult. Kuna kutsus enda juurde elama ja järgmine päev viskas välja. Nii mängis mõned kuud kuni mul üle viskas ja enam tagasi ei läinud. Nüüd ta väidab, et ei pea nende kuude eest elatist maksma kuna elasime tema juures kuigi viskas ju iga kord järgmine päev või maksimaalselt nädala pärast välja. Käis ka vallas sotsiaaltöötaja juures ja seal pandi suhtlemiskord paika, millest ta siis keeldus. Nägi last viimati märts 2012 ja maksis raha viimati jaanuaris 2012. Aprillis pidi andma allkirja, et saaksin Soome elama lapsega ja panin veel notarile aja. Ja kes kohale ei ilmunud, oli ekselukaaslane. Ja telefonile ta ka ei vastanud ning siis lapsega pole kohtunud kuni tänaseni. Korduvalt olen temaga kokkulepet üritanud saavutada, aga tulutult. Laps kannatab tema lapsiku käitumise all. Muutkui ütleb, et allkirjastatud leht on valmis, aga mulle seda ei anna. See on juba haiglane käitumine minu arust. Nüüd läks oma kodukohta valda kurtma. Aga ma ei näe, et ta kannataja oleks, vaid laps. Sest pidevalt nüüd lubab allkirja, aga ei anna. Huvi ise ei tunne eriti, vahest helistab, et terroriseerida oma jutuga, et paber on valmis aga sa ei saa. Olen ka korra kohtusse elatisnõude esitanud internetis, aga lõpetasin, kuna ekselukaaslane lunis kokkuleppet. Selle tegime, aga täitmisele ei jõudnud kokkulepe. Ise olen oma abikaasa juures Soomes ja korra kuus käin Eestis, kuna ekselukaaslane ei anna allkirja, ei ole julgenud enda pabereid Soomes korda ajada, sest lapse omasid ei saa ju. Ja selle all kannatab minu teine laps ka, sest kui pole mul pabereid korras, ei saa ka teine laps lasteaeda. Aga ma olen täitsa surnud ringis ja ei oska enam midagi teha. Ma palun teilt abi, sest ma ei oska enam midagi teha.