Perekonnaõigus
Küsimus: Kuidas määratleda, kas lahus elav vanem osaleb lapse kasvatamises või mitte, kust läheb see piir?22.01.2013
Olen siin portaalis juhuslikult, aga teemad on huvitavad :) Teemasid lugedes on tekkinud mõningad küsimused, mis mulle rahu ei anna.
Esiteks:
Räägitakse elatise suurusest 145 € kuus ja et lapsevanemal on võrdsed õigused ja kohustused oma laste ees. Tekib küsimus, et kui lahus elav lapsevanem maksab elatisena 145€ ja teine lapsevanem, kes selle elatise enda kontole saab ja on töötu ja ei oma peale lasteraha mingisugust sissetulekut, siis kuidas ta täidab enda rahalist kohustust laste ees? Või siin kohal ongi see, et lapse tegid, ole mees ja "sponsoreeri" ka naist?
Teiseks: Kuidas kohtupraktikas on sellist asja arutatud, kus laps elab näiteks 2 nädalat isa juures ja 2 nädalat ema juures, siis jääks ju igasugune elatise mure, või on pigem jälle nii, et ema EGO ei luba seda, et minu laps (olgugi, et on ühine ja hooldusõiguski mõlemal vanema) elab issi juures :)
Kolmandaks: "Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises" Kus see kasvatamises osalemise piir läheb tänapäeval? Ehk kui ma ei ela näiteks lapsega koos, siis ma ka ei kasvata, või kui ma ei ela lapsega koos aga suhtleme tihedalt ja laps ööbib ka minu juures ja ikka ütlen et Jukuga ei mängi kuna Juku on paha poiss ja või käin lastevanemate koosolekul või küsin lasteaia juhatajalt arengukava jne ehk nagu ju ikka kasvataksin seljuhul, vähemalt oma arust :)
Kui neile küsimustele oskaksite anda vastused kui asjaga kokku puutuv inimene, siis oleks kindlasti paljudel uni rahulikum :)
Esiteks:
Räägitakse elatise suurusest 145 € kuus ja et lapsevanemal on võrdsed õigused ja kohustused oma laste ees. Tekib küsimus, et kui lahus elav lapsevanem maksab elatisena 145€ ja teine lapsevanem, kes selle elatise enda kontole saab ja on töötu ja ei oma peale lasteraha mingisugust sissetulekut, siis kuidas ta täidab enda rahalist kohustust laste ees? Või siin kohal ongi see, et lapse tegid, ole mees ja "sponsoreeri" ka naist?
Teiseks: Kuidas kohtupraktikas on sellist asja arutatud, kus laps elab näiteks 2 nädalat isa juures ja 2 nädalat ema juures, siis jääks ju igasugune elatise mure, või on pigem jälle nii, et ema EGO ei luba seda, et minu laps (olgugi, et on ühine ja hooldusõiguski mõlemal vanema) elab issi juures :)
Kolmandaks: "Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises" Kus see kasvatamises osalemise piir läheb tänapäeval? Ehk kui ma ei ela näiteks lapsega koos, siis ma ka ei kasvata, või kui ma ei ela lapsega koos aga suhtleme tihedalt ja laps ööbib ka minu juures ja ikka ütlen et Jukuga ei mängi kuna Juku on paha poiss ja või käin lastevanemate koosolekul või küsin lasteaia juhatajalt arengukava jne ehk nagu ju ikka kasvataksin seljuhul, vähemalt oma arust :)
Kui neile küsimustele oskaksite anda vastused kui asjaga kokku puutuv inimene, siis oleks kindlasti paljudel uni rahulikum :)
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
1) Vastuseks Teie esimesele küsimusele, pean märkima, et üldjoontes vastutavad vanemad oma lapse ülalpidamise eest võrdselt. Nimetatu tähendab seda, et kui lahus elav vanem maksab last kasvatavale vanemale lapse ülalpidamiseks elatist nt 160 eurot kuus (mis on hetkel kehtiv elatise miinimum), paneb last alaliselt kasvatav vanem sama suure osa lapse ülalpidamiseks juurde. Ilmselgelt oleks nimetatu ideaalne olukord, mil saaksime tõepoolest rääkida vanemate ülalpidamiskohustuse võrdsusest, kuid paraku tegelikkus nii roosiline ei ole. Pigem taandub minu hinnangul kõik sellele, et lapse ülalpidamiseks kasutatakse ainult teise vanema poolt makstavat elatist ja nö enda osa juurde ei panda.
Samas on Riigikohus viimasel ajal väljendanud seisukohta, et lapsel on õigus vanemalt elatist nõuda vaid selles osas, milles vanem vastutab. Vanema vastutus sõltub omakorda sellest, milline on vanema sissetulek ja varaline seisund ning seda võrreldes teise vanema sissetuleku ja varalise seisundiga – kokkuvõtlikult peavad vanemad võrdväärse sissetuleku ja varalise seisundi korral andma lapsele võrdsetes osades ülalpidamist ning vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetuleku ja varalise seisundi proportsioonile. Tegemist on iseenesest õige seisukohaga, sest näiteks olukorras, mil last kasvatav vanem on ajutiselt töötu, on põhjendatud panna elatist maksvale vanemale võrreldes töötu vanemaga suurem ülalpidamiskohustus lapse ees. Loogiliselt peaks sama põhimõtet järgima ka olukorras, mil elatist maksva isiku varanduslik olukord on võrreldes last kasvatava vanema varandusliku olukorraga märkimisväärselt halvem, kuid paraku praktikas see väga sage ei ole.
2) Kui lapsel on vahelduv elukoht, st ta veedab mõlema vanemaga võrdse osa ajast ja vanemad täidavad oma ülalpidamiskohustust lapse eest vahetult, et tohiks sisuliselt kummalgi vanemal elatise maksmise kohustust tekkida. See on minu arvamus ja samasisulist seisukohta on väljendanud ka Riigikohus, kuid praktikas olen kahjuks kokku puutunud ka teistsuguste kohtulahenditega.
3) Ilmselgelt on lapse kasvatamise sellist ulatust, mis välistab lahus elava vanema elatise maksmise kohustuse, väga keeruline konkreetselt määratleda. Ühest küljest oleks olukord minu hinnangul selline siis, kui vanemad kasvatavad last täpselt võrdses ulatuses ja teevad seeläbi mõlemad vahetult ja võrdselt kulutusi lapse ülalpidamiseks, kuid nagu ennist märkisin, et ette tulnud ka olukordi, mil kohus mõistab elatise välja vanemalt, kelle juures veedab laps täpselt sama suure osa asjast, kui teise vanema juures. Seega on keeruline, kui mitte võimatu, anda sellele küsimusele väga konkreetset vastust, sest kõik oleneb ikkagi täpsematest asjaoludest.
Loodan, et minu vastused andsid Teile kerge ülevaate ülalpidamiskohustuse käsitlemisest kui sellisest ja pakkusid võib-olla ka veidi mõtteainet.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
- Prindi küsimus Saada sõbrale Tagasiside
- Õigus > Perekonnaõigus