Perekonnaõigus
Küsimus: Vabaabielu lõppemisel eluaseme jagamine ja laste elatisraha16.04.2011
Tere,
Olen elanud vabaabielus 20 aastat, suhtest on 2 last (12a ja 8a), kes kannavad isa nime. Tänaseks oleme lahus elanud 6 kuud. Elame lastega majas, mis kuulub laste isale - ta väidab, et jättis kõik meile, kuigi maja on veel tema nimel. Mees on tänaseks abielus, perre sünnib ühine laps ja tema uue abikaasa esimene laps kannab samuti minu eks-mehe nime. Mees on hea sissetulekuga, mitme firma aktsionär ja ka ise ettevõtte omanik. Minulgi on kindel ja hea töökoht, aga raske toime tulla maja ja lastega seonduvate kuludega. Algselt kandis mees ka osaliselt kulud (laste huviringid, telefonid ja maja küte, elekter), sest selline oli meie suuline kokkulepe. Kahjuks on tänaseks paljud neist saanud samuti minu kohustuseks, kuigi maja kuulub endiselt mehele. Lapsed keelduvad isaga suhtlemast viisil, nagu isa soovib. Korduvalt olen palunud, et paneme asjad paberile - kes, mida ja kuidas, aga tema väidab, et tal ei ole midagi vaja paberile panna.
Millised oleksid minu võimalused kohtus, kui minu eesmärgiks oleks nõuda lastele ja endale kindlat elamispinda ja elatist lastele. Arvestades, et ta on abielus ja kohe-kohe 4 lapse isa.
Tänan vastuse eest!
Olen elanud vabaabielus 20 aastat, suhtest on 2 last (12a ja 8a), kes kannavad isa nime. Tänaseks oleme lahus elanud 6 kuud. Elame lastega majas, mis kuulub laste isale - ta väidab, et jättis kõik meile, kuigi maja on veel tema nimel. Mees on tänaseks abielus, perre sünnib ühine laps ja tema uue abikaasa esimene laps kannab samuti minu eks-mehe nime. Mees on hea sissetulekuga, mitme firma aktsionär ja ka ise ettevõtte omanik. Minulgi on kindel ja hea töökoht, aga raske toime tulla maja ja lastega seonduvate kuludega. Algselt kandis mees ka osaliselt kulud (laste huviringid, telefonid ja maja küte, elekter), sest selline oli meie suuline kokkulepe. Kahjuks on tänaseks paljud neist saanud samuti minu kohustuseks, kuigi maja kuulub endiselt mehele. Lapsed keelduvad isaga suhtlemast viisil, nagu isa soovib. Korduvalt olen palunud, et paneme asjad paberile - kes, mida ja kuidas, aga tema väidab, et tal ei ole midagi vaja paberile panna.
Millised oleksid minu võimalused kohtus, kui minu eesmärgiks oleks nõuda lastele ja endale kindlat elamispinda ja elatist lastele. Arvestades, et ta on abielus ja kohe-kohe 4 lapse isa.
Tänan vastuse eest!
Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee
Suulised lubadused sellises olukorras soovitan võimalikult kiirest kirjalikult fikseerida. Lõplikku ja ühest vastust ma teile hetkel ei annaks. Kaaluksin ennekõike kohtuväliseid kokkuleppeid. Kui sellised läbirääkimised tulemust ei anna, on teil alati võimalik oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduda.
Alustaksin kinnistu omaniku vahetamise küsimusest. Kui teie laste isa oli omaniku vahetamisega eelnevalt nõus, siis soovitaksin seda küsimust mitte unarusse jätta, vaid viia asi nii kaugele, et vormistate kinnistu reaalselt ka tema nimelt enda nimele. Lihtkirjalikud lepingud ei ole asjaõiguslike tehingute puhul teile garantiiks - kõik lepingud, mis on kinnistu omaniku muutmisega seotud, peaksid olema notariaalselt vormistatud.
Elatis – perekonnaseadus näeb ette elatise miinimumina 139,01 eurot ühele lapsele (PKS § 101 lg 1). Samas elatise suuruse arvestamisel hinnatakse laste tegelikke vajadusi ja vanemate majanduslikku seisundit. Seega nimetatud 139.01 on väikseim summa lapse kohta, mida lahuselav vanem peaks oma lastele maksma. Elatise suuruse määramisel arvestatakse ennekõike laste vajadusi ja vanemate finantsmajanduslikku seisu. Lahuselav vanem peaks kandma poole lapsele tehtavatest kulutustest. Seega, kui näiteks teie kulutused lastele on keskmiselt 2000 eurot kuus, peaks isa maksma elatist 1000 eurot. Kulutuste alla loetakse ka eluasemega seotud väljaminekud. Elatise kokkuleppe soovitaksin samuti vormistada kirjalikult või notariaalselt.
Kahjuks ei ole mul võimalik prognoosida teie võimalusi kohtus ülalantud informatsiooni põhjal. Kuid julgen soovitada, et läbirääkimised endise elukaaslasega peaksid teie poolt olema täpsed ja konkreetsed. Proovige veel, ehk õnnestub teil kokkulepped kirjalikult fikseerida - kui ei õnnetu, siis tõepoolest tuleb teil oma õiguste kaitseks pöörduda kohtusse.
- Prindi küsimus Saada sõbrale Tagasiside
- Õigus > Perekonnaõigus