Perekonnaõigus

Tere.
Üle kümne aastat tagasi oli mul läbikäimine ühe naisterahvaga, st kohtusime vahel, kuid mingit suhet või kooselu ei eksisteerinud ja lubadusi ei jaganud. Tema väitis, et ta lapsi ei saa, kuna mingid naisteprobleemid emakaga vms ning seega kaitsevahendeid pole vaja kasutada. Olime kolm korda selle aja jooksul ka vahekorras. Kui viimasest kohtumisest oli möödas mitu kuud, saatis temake sms-i, kus teavitas mind, et on rase ja ootab minult last. Saatsin siis talle vastu sõnumi, et mina last ei taha ning kui ta vajab abordiks raha siis helistagu. Ja siis 9 kuu möödudes helistas selle naise sõbranna ja teavitas, et nüüd sündis mul laps. Ma ei osanud mingit seisukohta võtta kui aus olla. Ühesõnaga kokkuvõtteks, kui laps oli aastane, siis tõi mulle kohtu käskjalaga koju hunnik pabereid, kus ta nõudis, et lapse omaks tunnistaksin ning talle elatist maksma hakkaksin. Saime kokku ning jõudsime kohtuvälisele kokkuleppele. Lasin end isana siis sünnitunnistusele kanda ja olen maksnud siiani elatist vastavalt kokkuleppele. Kuna naine on venelanna, siis otsustas ta ainuisikuliselt lapse panna vene lasteaeda ja hiljem ka vene kooli, kuulamata ära minu kui isa arvamust. Nüüd siis nõuab ta, et kuna elatise miinimum tõusis, siis tema tahab ka saada 180 eurot kuus lapsele elatist. Üldse on minul tunne, et naine tegeleb lihtsalt väljapressimisega. Mul on endal juba aastaid pere, olen õnnelikult abielus ja mul on 5 a tütar. Kas tõesti on Eesti riigi seaduste järgi naisel õigus ka isa vastuseisust hoolimata laps ilmale tuua ja pärast mehele alimendid peale surada? Kas mul on mingi võimalus asi kohtusse anda ja nõuda elatise maksmise tühistamist? Sai vist suht pikk ja segane jutt kokkuvõtteks. Aitäh!