Perekonnaõigus
Küsimus: Kas elatisraha taotledes võin varasemale elukvaliteedile tuginedes nõuda ka lapsele reisiraha?18.03.2013
Tere,
Lahus oleva lapse isaga oli meil e-maili teel omavaheline kirjalik kokkulepe, kus ta maksis mõned aastad ilusti elatisraha. Ühel päeval aga ta keeldus edasi maksmast ning määras ise korra, kus ta maksab kinni elamiskulud (elektrikulu, lapse telefoniarved) ning rohkem raha ei eralda. Arved tulevad tema nimele ning mul puudub neile ligipääs. Siit ka mitu küsimus:
1) Kas lapse isal on õigus selliselt ise oma äranägemise järgi määratleda maksmist?
2) Kui annan asja kohtusse, siis kas kohus võtab arvesse ka varasemat e-maili teel sõlmitud omavahelist kokkulepet, kus on näha millist summat lapse isa oli nõus maksma ja maksis mitmeid aastaid? (Olgu mainitud, et lapse isa sissetulek ei ole vähenenud ning ta teenib väga head palka)
3) Kas kohtusse hagi esitamisel saan nõuda ka 1 aasta tagasi ulatavat lapse elatisraha maksmist ka siis, kui ta on nüüd terve 1 aasta maksnud elektrikulud ja lapse telefonikulud, kuid elatusrahasid pole terve aasta andnud?
4) Koos lapse isaga elades oli lapse elukvaliteedis tagatud ka reisimised. Ka pärast lahkuminekut sain lapsega reisida kuni isa eraldas selle jaoks lapsele eraldi raha (oma reisi osa maksin ise). Kui ta keeldus aga omavahel kokkulepitud elatisraha maksmisest kadus ka tema poolt antav lapse reisiraha. Siit küsimus, kas kohtus välja tuues lapseelukvaliteedi sel perioodil võetakse arvesse? Nüüd on sellest möödunud aasta ja laps pole emaga kusagil reisil käinud, kuna emana mul see võimalus lapsele reis osta puudub. Küll aga reisib laps isaga. Isa aga soovibki teha kõik, et see osa elukvaliteedist, mis lapsel oli ka enne koos emaga, jääks nüüd ainult isaga.
Lahus oleva lapse isaga oli meil e-maili teel omavaheline kirjalik kokkulepe, kus ta maksis mõned aastad ilusti elatisraha. Ühel päeval aga ta keeldus edasi maksmast ning määras ise korra, kus ta maksab kinni elamiskulud (elektrikulu, lapse telefoniarved) ning rohkem raha ei eralda. Arved tulevad tema nimele ning mul puudub neile ligipääs. Siit ka mitu küsimus:
1) Kas lapse isal on õigus selliselt ise oma äranägemise järgi määratleda maksmist?
2) Kui annan asja kohtusse, siis kas kohus võtab arvesse ka varasemat e-maili teel sõlmitud omavahelist kokkulepet, kus on näha millist summat lapse isa oli nõus maksma ja maksis mitmeid aastaid? (Olgu mainitud, et lapse isa sissetulek ei ole vähenenud ning ta teenib väga head palka)
3) Kas kohtusse hagi esitamisel saan nõuda ka 1 aasta tagasi ulatavat lapse elatisraha maksmist ka siis, kui ta on nüüd terve 1 aasta maksnud elektrikulud ja lapse telefonikulud, kuid elatusrahasid pole terve aasta andnud?
4) Koos lapse isaga elades oli lapse elukvaliteedis tagatud ka reisimised. Ka pärast lahkuminekut sain lapsega reisida kuni isa eraldas selle jaoks lapsele eraldi raha (oma reisi osa maksin ise). Kui ta keeldus aga omavahel kokkulepitud elatisraha maksmisest kadus ka tema poolt antav lapse reisiraha. Siit küsimus, kas kohtus välja tuues lapseelukvaliteedi sel perioodil võetakse arvesse? Nüüd on sellest möödunud aasta ja laps pole emaga kusagil reisil käinud, kuna emana mul see võimalus lapsele reis osta puudub. Küll aga reisib laps isaga. Isa aga soovibki teha kõik, et see osa elukvaliteedist, mis lapsel oli ka enne koos emaga, jääks nüüd ainult isaga.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Üldiselt täidab lahus elav vanem oma ülalpidamiskohustust lapse ees elatise maksmise teel. Nimetatu on põhjendatav sellega, et üldjuhul on last alaliselt kasvataval vanemal suuremad kulud kui lahus elaval vanemal ja sellega seoses saab last kasvatav vanem kasutada makstavat elatist lapse ülalpidamiskulude osaliseks katmiseks. Samuti on last kasvataval vanemal suure tõenäosusega parem ülevaade lapsele tehtavatest kulutustest ja igakuiselt makstava elatisega saab ta lapse kulutusi vastavalt vajadusele osaliselt (koos endapoolse panusega) katta. Võimalikud on muidugi ka erandid, sh olukord, mil lapsest lahus elav vanem katab vahetult lapsega seotud kulutusi, nt eluasemekulusid. Seega iseenesest võib lapse isa antud juhul Teie poolt kirjeldatud viisil toimida küll, kuid kohtupraktika näeb lapsest lahus elava vanema ülalpidamiskohustuse täitmist pigem igakuise elatise maksmisena.
Kui hakkate kohtu kaudu lapse isalt elatist nõudma, pöörab kohus pigem tähelepanu sellele, kui suured on lapse (tõendatavad) tegelikud vajadused, kui varasemalt sõlmitud kokkuleppele. Tagasiulatuva elatisnõude rahuldamise osas ma konkreetset seisukohta võtta ei julgeks, sest ühest küljest elatist otseselt makstud ei ole, kuid samas teatud lapsega seotud kulutusi lapse isa siiski teinud on. Kaldun arvama, et kohus pigem siiski rahuldaks ka tagasiulatuva elatisnõude.
Lapse elatise suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse eeskätt ikkagi lapse vajadustest, mis võiksid olla lapse ülalpidamiseks tehtud kulutuste näol tõendatavad. Kuid viimasel ajal on kohtupraktika kujunenud tõepoolest selliseks, et teataval määral võetakse arvesse ka lapse elulaadi, mis on kujunenud vanemate kooselu ajal. Seega sisuliselt võib lapse varasemale elukvaliteedile rõhku panna küll, kuid see peaks olema põhjalikult motiveeritud.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
- Prindi küsimus Saada sõbrale Tagasiside
- Õigus > Perekonnaõigus