Perekonnaõigus


Küsimus: Kus on loogika, et riigi poolt ettenähtud miinimumelatist makstes jääb vanem ise nälga?18.03.2013

Hetkel on elatisraha suurus miinimummäär (160 eurot). Alla miinimummäära elatist välja ei mõisteta ja seda isegi juhul, kui elatise maksmiseks kohustatud isikul on teine laps. Samas kehtib vanemate võrdsuse põhimõte, millest tulenevalt lasub lahus elaval vanemal ülalpidamiskohustus võrdselt last kasvatava vanemaga. Seega, nagu aru saan, miinimum elatisraha mõlema vanema pealt kokku on ühe lapse kohta 320 eurot. Olen olukorras, kus abikaasal on eelmisest elust laps ja ta maksab mitteametlikult lapsele elatisraha (160 eurot). Kuid täna on kujunenud olukord, kus meie ühise lapse kulud katan ainukesena mina ja mul ei ole tõesti võimalik oma lapsele ühes kuus 160 eurot kulutada. Rääkimata sellest, et ka meie saaksime mõlemad oma lapsele kulutada 320 eurot. Kui me mõlemad kulutaksime riigi poolt ettenähtud miinimumelatise määra summa mõlemale lapsele sh. jälgiksime mõlema vanema panust, siis meil lihtsalt ei jää...
Katan ka kõik muud kulud mehega pooleks (pangalaen jne). Olen püüdnud mehele rääkida, et laps kasvab ja ka lapsele minevad kulutused suurenevad. Vastuseks on põhjendus, et teisele ei saa võlgu jääda, kuna siis tekivad omakorda probleemid. Kui vaadata elatisraha suuruse põhimõtte väljanõudmise loogikat, siis minul on ainuke võimalus oma praegune abielu lahutada või nõuda sundkorras elatisraha, sest nii on mul võimalik saada lapse isalt lapse kulutustele minevat lisaraha. Samas kui minu abikaasa hakkaks mõlemale lapsele maksma 160 eurot, maksaks ka poole maksudest, siis ta ise ilmselt süüa ei saaks. Kui suur summa peale elatisraha maksmist ja maksude maksmist kätte peab mehele jääma? Mida üldse teha sellises olukorras?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Meie kohtupraktika on tõepoolest kujunenud selliseks, et reeglina alla miinimummäära elatist välja ei mõisteta ja seda ka olukorras, mil vanemal on teine laps. Riigikohus on leidnud, et miinimummääras elatis ei ole vanemale liialt koormav ja katab lapse minimaalsed vajadused – seejuures on sellele seisukohale jõutud läbi teatud uuringute/uurimuste, st summa ei ole nö taevast võetud.

Samuti on Riigikohus on väljendanud arvamust, et vanemal on kohustus hankida vahendid nii enda kui ka oma laste vajaduste katmiseks. Selline seisukoht on iseenesest põhjendatud, sest ka seadusandja näeb, et vanem peab hoolitsema selle eest, et kõikide tema laste vajadused oleksid kaetud.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand