Perekonnaõigus

Olin 10-aastane kui mu vanemad lahutasid. See juhtus 35a tagasi. Isa oli füüsiliselt vägivaldne alkohoolik. Mäletangi ainult purupurjus ja märatsevat inimest. Kohus mõistis temalt välja alimendid mulle ja vennale, need peeti palgast kinni. Mingil ajal peale lahutust läks ta elama teise naise juurde, ka seal peres olid lapsed. Ta ei ole kunagi, ühtki korda, kontakteerunud minuga, pole absoluutselt mingit sidet püüdnudki hoida, ma ei tunneks teda äragi ja tema mind ja mu lapsi ka mitte, venda samuti. Ta sai aastaid tagasi päranduse, see läks kõik sinna teise perre või kuhu iganes. Kuid nüüd, kui ta on vilets ja haige, pani too elukaaslane minu nn isa hooldekodusse, abielus nad pole, isa nimel pole mingit varandust ja hoolduskulusid pean loomulikult maksma mina ja mu vend. Too naine algul keeldus igasugusest maksmisest kuid lõpuks siiski soostus tasuma ka mingi osa. Kas mul on mingitki lootust sellest tasumisest keelduda, see mees on mulle täiesti võõras, ta rikkus mu lapsepõlve ja mu vaimse tasakaalu. Nüüd rikub ta ka mu täiskasvanu elu, mul on omal lapsed ja lapselaps, kes vajavad aeg-ajalt toetamist ja abi aga mina pean maksma tollele joodikule, kes pole mulle kunagi isa eest olnud. Kui ta lahkus meie kodust, olin ma üliõnnelik. Ma kardan, et kui mina keeldun, siis hakatakse minu lastelt seda raha nõudma. Ma olen teadlik, et mul on see kohustus ja ma täidaksin seda heal meelel, kui tegu oleks kalli inimesega aga praegu ma ei suuda ennast sundida seda raha maksma. Mis saab?