Perekonnaõigus
Küsimus: Kas mul on lootust laps enda juurde elama saada, kui ema jättis lapse oma vanemate juurde kasvatada?02.04.2013
Tere!
Kirjeldan lühidalt oma olukorda. Kaks aastat tagasi elasin naise ja lapsega ämma juures, kuniks ühel heal päeval naine mind välja ajas. (Abielus me ei olnud, aga sünnitunnistusel olen mina lapse isa, poiss saab suvel 4-aastaseks). Kolisin Tallinna elama, naine jäi lapsega maale. Selline olukord kestis mõnda aega, aga kuna maal eriti tööd ei ole, siis naine kolis linna ja laps jäi vanaema kasvatada. Lapse ema aga last linna tuua ei taha, kuigi olen näidanud interneti kaudu, et vabu lasteaiakohti oleks. Praeguseks on lapse ema juba umbes aasta aega Tallinnas elanud ja selle aja jooksul on käinud neli-viis korda maal last vaatamas, aga kategooriliselt keeldub last linna toomast. Mida seaduses sellise segase olukorra kohta kirjutatud on? Lapse ema ei taha last kasvatada, aga isa tahab ja laps elab vanaema juures. Lapse emal pole ka kindlat töökohta, vaid saab pimedalt ehituse peal palka. Mu enda sissetulekud on pangakontol näha. Naine alimente pole peale pannud, aga olen last toetanud nii kuidas olukord on võimaldanud, olen riideid ja mänguasju saatnud. Nüüd naine soovib nö alimente peale panna, aga raha saajaks mitte ennast vaid lapse vanaema. Ise oleksin nõus lapse kasvõi homme Tallinna enda juurde elama võtma ja siin lasteaeda panema. Kui lahku läksime, siis me ei hakanud asja kohtusse andma, lootsime, et saame viisakalt ja tsiviliseeritult asjad lahendatud, aga nüüd paistab, et ikkagi ei saa. Tean, et Eesti kohtutes isadel reeglina eriti suuri šansse ei ole, aga praegune olukord on tõsiselt totter, mõlemad vanemad elavad Tallinnas, lapse isa soovib last kasvatada, ema ei soovi ja selle asemel, et vähemalt üks lapse päris vanematest last kasvataks, kasvatab last vanaema. Lisaks häirib mind see, et lapse vanaema on nö vanakooli inimene, lapse füüsiline karistamine on igapäevane asi. Mu lapse ema vennalaps on ka vanaema kasvatada ja olen oma silmaga näinud, kuidas too on vitsa saanud nii, et verepritsmed järgi. Lisaks on too vanaema kunagi füüsilise vägivalla eest 1,5a Harku vanglas istunud. Seega küsimus: millised oleks mu šansid kohtus lapse hooldeõigus saada?
Kirjeldan lühidalt oma olukorda. Kaks aastat tagasi elasin naise ja lapsega ämma juures, kuniks ühel heal päeval naine mind välja ajas. (Abielus me ei olnud, aga sünnitunnistusel olen mina lapse isa, poiss saab suvel 4-aastaseks). Kolisin Tallinna elama, naine jäi lapsega maale. Selline olukord kestis mõnda aega, aga kuna maal eriti tööd ei ole, siis naine kolis linna ja laps jäi vanaema kasvatada. Lapse ema aga last linna tuua ei taha, kuigi olen näidanud interneti kaudu, et vabu lasteaiakohti oleks. Praeguseks on lapse ema juba umbes aasta aega Tallinnas elanud ja selle aja jooksul on käinud neli-viis korda maal last vaatamas, aga kategooriliselt keeldub last linna toomast. Mida seaduses sellise segase olukorra kohta kirjutatud on? Lapse ema ei taha last kasvatada, aga isa tahab ja laps elab vanaema juures. Lapse emal pole ka kindlat töökohta, vaid saab pimedalt ehituse peal palka. Mu enda sissetulekud on pangakontol näha. Naine alimente pole peale pannud, aga olen last toetanud nii kuidas olukord on võimaldanud, olen riideid ja mänguasju saatnud. Nüüd naine soovib nö alimente peale panna, aga raha saajaks mitte ennast vaid lapse vanaema. Ise oleksin nõus lapse kasvõi homme Tallinna enda juurde elama võtma ja siin lasteaeda panema. Kui lahku läksime, siis me ei hakanud asja kohtusse andma, lootsime, et saame viisakalt ja tsiviliseeritult asjad lahendatud, aga nüüd paistab, et ikkagi ei saa. Tean, et Eesti kohtutes isadel reeglina eriti suuri šansse ei ole, aga praegune olukord on tõsiselt totter, mõlemad vanemad elavad Tallinnas, lapse isa soovib last kasvatada, ema ei soovi ja selle asemel, et vähemalt üks lapse päris vanematest last kasvataks, kasvatab last vanaema. Lisaks häirib mind see, et lapse vanaema on nö vanakooli inimene, lapse füüsiline karistamine on igapäevane asi. Mu lapse ema vennalaps on ka vanaema kasvatada ja olen oma silmaga näinud, kuidas too on vitsa saanud nii, et verepritsmed järgi. Lisaks on too vanaema kunagi füüsilise vägivalla eest 1,5a Harku vanglas istunud. Seega küsimus: millised oleks mu šansid kohtus lapse hooldeõigus saada?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Hetkel on Teil ja lapse emal ühine hooldusõigus, mis nö sisaldab muuhulgas õigust otsustada lapse elukoha üle. Lapse vanaemal seevastu lapse suhtes mingeid õigusi (ega kohustusi) pole, seega puudub tal ka õigus otsustada lapse elukoha üle. Teie jaoks tähendab nimetatu seda, et lapse vanaema ei saa keelata Teil last enda juurde võtmast (olenemata sellest, kas lapse ema on andnud "korralduse" last Teile mitte näidata või mitte).
Ilmselgelt on Teil õigus ka kohtult taotleda lapse elukoha otsustusõigust – sellise nõude rahuldamisel on Teil õigus ainuisikuliselt otsustada, kumma vanema juures laps elab. Reeglina on põhjendatud, et laps elaks vanemate lahkumineku korral emma-kumma vanema juures, mitte kolmanda isiku juures (antud juhul vanaema), seega kui lapse ema lapse kasvatamisest huvitatud ei ole, antakse lapse elukoha otsustusõigus suure tõenäosusega Teile.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
- Prindi küsimus Saada sõbrale Tagasiside
- Õigus > Perekonnaõigus