Perekonnaõigus

Aasta tagasi otsustasime tütre isaga lahku minna, lapse isa rentis omale korteri ja kolis meie juurest ära. Elame Harjumaal, alevikus. Samas alevikus elab ka lapse isa. Tütar on 3-aastane. Käib hetkel valla lasteaias. Siiani on laps olnud oma isaga koos igas kuus keskmiselt 8-9 päeva (esmaspäeviti ja kolmapäeviti võtab lapse lasteaiast ja hommikul viib tagasi, lisaks on laps mõnikord isaga päev või paar nädalavahetustel). Kuna lapse isa väidab, et laps on pool aega temaga ja pool minuga, siis selle vastupidiseks tõestamiseks olen kirjutanud aasta jooksul kõikide kuupäevade lõikes üles, kellega ja kus tegelikult laps viibib. Nüüd on olukord, kus mina soovin koos lapsega ära kolida Tartusse. Seda mitmel põhjusel: 1) Tartus elavad meie lähedased - lapse vanaema, onu (lapse ema vend) ja tema pere, lisaks veel palju lähisugulasi. Harjumaal on lapsel vaid ema ja isa, teisi lähisugulasi ei ela ja vajadusel peale ema või isa tal hoidjat ei ole; 2) Olen leidnud omale uue elukaaslase, kellega soovin hakata koos elama ja kellega on lapsel väga hea läbisaamine; 3) Saan pakkuda lapsele Tartus palju paremat elukeskkonda kui Harjumaal, seda nii kodu näol ehk koliksime kahetoalisest korterist eramajja, kus tütrel on oma tuba, piisavalt ruumi, aed ja vaikne elurajoon, kus elab palju teisi lastega peresid ja lisaks on paremad võimalused kohtuda oma lähisugulastega, kellega laps on harjunud. Olen saanud lapsele Tartusse ka lasteaiakoha.
Probleem on aga nüüd selles, et lapse isa on lapse kolimise vastu. Nõuab, et laps jääks tema juurde elama, kuna laps...?? on tema arvates harjunud mõttega, et elab Harjumaal, käib oma praeguses lasteaias ja läheb samas alevikus ka kooli. Olen püüdnud välja pakkuda erinevaid lahendusi (laps saaks olla isaga paaril nädalavahetusel kuus, lapse isa puhkuste ajal, pühadel ajal, eelneval kokkuleppel ka siis kui lapse isal on töölt vaba päev vms või siis igas kuus ühe nädala järjest - variante oleks palju), kuidas isa saaks tulevikus oma lapsega võimalikult palju aega veeta, kuid kahjuks ei soovi lapse isa neid lahedusi isegi arutada, väites, et tema mõtleb vaid lapse heaolule ja sellepärast on parim kui laps jääb elama samasse keskkonda. On ähvardanud pöörduda lahenduse leidmiseks ka kohtu poole.
Minu jaoks on mõeldamatu, et laps kolib isa juurde elama, kuna ta on seni viibinud enamuse ajast minuga, tema kodu on olnud ema juures, ta vajab oma ema ja vastupidi. Mina olen olnud temaga alati haiguste korral hoolduslehel jms. Plaanin ka minna lastepsühholoogi vastuvõtule, et saada teada, milline lahendus oleks tulevikus lapse jaoks parim ja kuidas kolimine võimalikult hästi korraldada, et see lapsele negatiivselt ei mõjuks, lisaks uus lasteaed jms.
Palun andke nõu, kuidas peaksin edasi toimima? Kas mul on õigus lapsega kolida teise linna ja mis moel peaksin meie kolimise korraldama, et see oleks seaduslik ja lapse isa ei saaks hiljem kohtus midagi ette heita? Kas lapse isa üldse saab määrata kelle juures laps elama hakkab?