Perekonnaõigus
Küsimus: Kas nõuda elatisraha sisse kiirmenetlusena või kohtu kaudu, kui on plaanis mõne aja pärast summat suurendada?21.04.2013
Tegin oma lapse isale ettepaneku leppida kokku elatisraha suuruses 200 eurot, kuid kuna ta keeldub maksmast üle 150 euro, siis ei jää mul paraku muud üle kui anda asjale juriidiline käik. Tekkisid aga mõned küsimused:
1. Maksekäsu kiirmenetluse avaldusega saaks isalt kohe välja nõuda kuni 200 eurot, summa suurendamiseks hiljem (näiteks kui laps läheb lasteaeda) peab aga pöörduma kohtu poole. Kuidas soovitate – kas teha praegu see kiirmenetlus ja hiljem kohtule avaldus summa suurendamiseks või pöörduda äkki hoopis kohe kohtu poole?
2. Kas saab sisse nõuda tagasiulatuvalt elatisraha ka selle aja eest kui isa elas veel "kirjade järgi" koos meiega aga lapse kasvatamist rahaliselt peaaegu ei toetanud?
Taustainfoks, et koos hakkasime elama 2011 juunis kui ta oma korteri ära müüs ja minu juurde kolis. Poeg sündis 2012 juuli alguses ja lõplikult lahku läksime 2013 aprilli alguses mehe poolsel initsiatiivil. Praktiliselt kogu selle aja olen tasunud eluasemelaenu ja kommunaalmakseid üksi, vaid viimastel kuudel on mees minu virisemise peale mõnesaja euroga toetanud. Söögikraami oleme ostnud poest võrdselt ehk siis ka seda ei saa väita, et tema panus oleks pere ülalpidamine sel moel. Lapsele on isa ostnud 9 kuu jooksul turvahälli, kergkäru, voodi, 4 pakki mähkmeid ning ühe mütsi. See tähendab, et praktiliselt kogu tema teenistus (mis on märksa suurem kui minul) on jäänud talle hobidele ja meelelahutusele kulutamiseks, samal ajal kui mina kandsin kõik eluasememe ja lapsega seotud kulud. Olen palunud tal kasvõi tagantjärele kompenseerida siin elatud aja eest midagigi (mitu inimest kulutavad ju ikka rohkem elektrit ja vett kui üks) aga paraku pole ta seda teinud ega nähtavasti kavatsegi, seda ma enam ei loodagi. Küll aga ei kavatse ma loobuda võimalusest oma lapse kasvatamiseks normaalsetes tingimustes kui mul selleks on seaduslik õigus.
Kõnealune meesterahvas maksab hetkel elatisraha veel kahele lapsele (17- ja 10-aastasele) eelnevast kooselust, summa kokku 278 eurot. Sealne situatsioon on aga ses mõttes erinev, et laste ema elab koos väga hästi kindlustatud mehega ja toetus läheb sõna otseses mõttes kommirahaks mitte pole toimetulemiseks hädavajalik nagu minul.
Hetkel on mees nõus maksma mulle 150 eurot kuus ja lisaks lubab kasutada ka oma autot kuid seda tingimusel, et saab selle tagasi kohe, kui tal seda vaja on. Iseenesest selline diil mulle sobib ja olen korduvalt üritanud saavutada rahumeelset kokkulepet, et summa on suurem alates hetkest, mil ma autot enam ei kasuta. Kuna aga tema paraku sellega nõus ei ole vaid raiub tuima järjekindlusega, et üle 150 euro ei maksa ta mingil juhul, siis kahjuks ei jäägi mul muud üle kui hakata abi otsima.
1. Maksekäsu kiirmenetluse avaldusega saaks isalt kohe välja nõuda kuni 200 eurot, summa suurendamiseks hiljem (näiteks kui laps läheb lasteaeda) peab aga pöörduma kohtu poole. Kuidas soovitate – kas teha praegu see kiirmenetlus ja hiljem kohtule avaldus summa suurendamiseks või pöörduda äkki hoopis kohe kohtu poole?
2. Kas saab sisse nõuda tagasiulatuvalt elatisraha ka selle aja eest kui isa elas veel "kirjade järgi" koos meiega aga lapse kasvatamist rahaliselt peaaegu ei toetanud?
Taustainfoks, et koos hakkasime elama 2011 juunis kui ta oma korteri ära müüs ja minu juurde kolis. Poeg sündis 2012 juuli alguses ja lõplikult lahku läksime 2013 aprilli alguses mehe poolsel initsiatiivil. Praktiliselt kogu selle aja olen tasunud eluasemelaenu ja kommunaalmakseid üksi, vaid viimastel kuudel on mees minu virisemise peale mõnesaja euroga toetanud. Söögikraami oleme ostnud poest võrdselt ehk siis ka seda ei saa väita, et tema panus oleks pere ülalpidamine sel moel. Lapsele on isa ostnud 9 kuu jooksul turvahälli, kergkäru, voodi, 4 pakki mähkmeid ning ühe mütsi. See tähendab, et praktiliselt kogu tema teenistus (mis on märksa suurem kui minul) on jäänud talle hobidele ja meelelahutusele kulutamiseks, samal ajal kui mina kandsin kõik eluasememe ja lapsega seotud kulud. Olen palunud tal kasvõi tagantjärele kompenseerida siin elatud aja eest midagigi (mitu inimest kulutavad ju ikka rohkem elektrit ja vett kui üks) aga paraku pole ta seda teinud ega nähtavasti kavatsegi, seda ma enam ei loodagi. Küll aga ei kavatse ma loobuda võimalusest oma lapse kasvatamiseks normaalsetes tingimustes kui mul selleks on seaduslik õigus.
Kõnealune meesterahvas maksab hetkel elatisraha veel kahele lapsele (17- ja 10-aastasele) eelnevast kooselust, summa kokku 278 eurot. Sealne situatsioon on aga ses mõttes erinev, et laste ema elab koos väga hästi kindlustatud mehega ja toetus läheb sõna otseses mõttes kommirahaks mitte pole toimetulemiseks hädavajalik nagu minul.
Hetkel on mees nõus maksma mulle 150 eurot kuus ja lisaks lubab kasutada ka oma autot kuid seda tingimusel, et saab selle tagasi kohe, kui tal seda vaja on. Iseenesest selline diil mulle sobib ja olen korduvalt üritanud saavutada rahumeelset kokkulepet, et summa on suurem alates hetkest, mil ma autot enam ei kasuta. Kuna aga tema paraku sellega nõus ei ole vaid raiub tuima järjekindlusega, et üle 150 euro ei maksa ta mingil juhul, siis kahjuks ei jäägi mul muud üle kui hakata abi otsima.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Olenemata sellest, kas algatate elatise väljamõistmiseks maksekäsu kiiremenetluse või hagimenetluse, on võimalik hiljem lapse vajaduste suurenedes taotleda kohtult elatise suurendamist.
Elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt saab aga taotleda üksnes hagimenetluses – maksekäsu kiirmenetlus ei võimalda elatist tagasiulatuvalt taotleda. Iseenesest on võimalik taotleda elatise väljamõistmist (sh tagasiulatuvalt) ka juhul, kui vanemad elavad või elasid koos sellel perioodil, mil elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt taotletakse, kuid sellisel juhul tuleb tõendada, et üks vanematest lapse ülalpidamises üldse ei osalenud või hetkel ei osale.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
- Prindi küsimus Saada sõbrale Tagasiside
- Õigus > Perekonnaõigus