Perekonnaõigus
Küsimus: Kas peab maksma elatisraha, kui lapsega üldse kohtuda ei lasta?20.05.2013
Minu elukaaslasel on 3 last, kaks last on sündinud abielus olles ning kolmas laps on sündinud peale lahutust sama naisega. Kui suur on see summa, mida on laste emal õigus alimentideks nõuda, kui sissetulek on vaid 500 eurot kuus. Elame pangalaenuga ehitatud majas mille igakuine laenusumma on 300 eurot, lisanduvad veel elekter ja teised kommunikatsioonid, praktiliselt kogu mehe sissetulek läheb maksudeks. Hetkel ei ole mees ka eksnaisele raha kandnud, kuna keskmine poeg, kes on 14-aastane elas 1 aasta meil, ning vanem poeg kes saab kohe 16, tema eest on siis makstud kõik tema huviringid, ostetud kooliks vajaminevad asjad, riided ja palju muud, samas saab laps iga nädal ka vähemalt 10 eurot taskuraha (seda ülekandega). Kõige nooremat last ei ole naine juba 2,5-3 aastat mehele näidanud ning ei luba suhelda, laps saab 5-aastaseks. Nüüd on juba tekkinud olukord, kus noorim laps võõrastab oma isa ning ei julge midagi rääkida, oleme teda kohanud korra vaid poes, ning ühe korra interneti vahendusel. Kuigi elame suhteliselt lähestikku. Nüüd lubas eksnaine kaevata mehe kohtusse elatisraha sissenõudmiseks. Mees ei ole kunagi keeldunud maksmisest, kui ta vähemalt näeks ja saaks koos olla oma noorima lapsega. Millalgi kui kohalikus omavalitsuses sai seda teemat arutamas käidud, siis naine lubas last näidata täpselt nii palju kui mees soovib, tingimuseks oli vaid see, et koos vanemate vendade juuresolekul, ning saab vähemalt 600 eurot kuus elatisraha. Sellest ei ole eks kordagi kinni pidanud.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Perekonnaseadus näeb ette, et igakuine elatisraha ühele lapsele ei tohi olla väiksem kui pool alampalka – hetkel on alampalga suuruseks 320 eurot, seega ei tohiks elatis ühele lapsele olla väiksem kui 160 eurot kuus. Ka kohtupraktika on selline, et üldjuhul alla kehtiva miinimummäära elatist välja ei mõisteta ja seda ka juhul, kui ülalpidamiseks õigustatud isikuid on mitu ja elatise maksmiseks kohustatud vanema sissetulek on üsna väike.
Ülalpidamiskohustuse täitmine (elatise maksmine) ja lapsega suhtlemise õigus on kaks eraldiseisvat asja, seega asjaolu, et lapse ema on isale teinud takistusi lapsega suhtlemisel, ei anna õiguslikku alust elatise mittemaksmiseks. Samuti ei ole emal õigust keelata isal ja lapsel suhelda, kui isa elatist ei maksa.
Kui lapse ema teeb jätkuvalt takistusi lapsega suhtlemisele, on isal õigus pöörduda kohtu poole lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramise nõudega.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
- Prindi küsimus Saada sõbrale Tagasiside
- Õigus > Perekonnaõigus