Perekonnaõigus


Küsimus: Kui olen panustanud aastate jooksul mehe enne abielu kingitusena saadud majja, kas siis lahutusega ei saagi midagi?09.06.2013

Tere!
Olukord on selline: abikaasa (mees) omandas kinkelepingu teel ühekorruselise maja enne abiellumist. Abielu jooksul on majale koos võetud pangalaen teise korruse pealeehitamiseks, samuti on teine abikaasa (naine) panustanud maja ehitusse oma isikliku enne abielu olemasoleva hoiusega sellesama maja teise korruse ehitusse ja ka muudesse vajaminevatesse kuludesse (terve maja aknad, uus küttesüsteem, alumise korruse remont, haljastus). Umbes 50% naise kuludest on arved/tšekid olemas. Naisel on majas sissekirjutus.

Suhted on läinud keeruliseks.
1. Millised võimalused on naisel mehe majasse panustatud raha lahutuse korral tagasi saada?
2. Kas mehe poolt kinkelepinguga omandatud maja muutub eeltoodud juhul ühisvaraks?
3. Või oleks/või kas üldse oleks võimalik see maja vormistada ühisvaraks või kaasomandiks? Mida peaks selleks tegema?
4. Mis võimalus oleks naisel ennast kaitsta, kui mees ta ühel päeval ühise lapsega majast välja tõstab?

Teie vastust ootama jäädes.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kahjuks ei selgu Teie kirjeldusest, millal abielu sõlmiti ja millal omandas üks abikaasa kinke teel kinnisvara – eeltoodud asjaolud on olulised antud asjas kohaldatava perekonnaseaduse seisukohalt. Teie poolt kirjeldatud asjaolude alusel julgen eeldada, et abielu on sõlmitud ja kinnisvara omandatud enne kehtiva perekonnaseaduse jõustumist ehk enne 1. juulit 2010 – sellisel juhul tuleb konkreetse eseme ühis- või lahusvara hulka kuulumine kindlaks määrata eelmise perekonnaseaduse alusel.

Kuni 30.06.2010 kehtinud perekonnaseaduse § 14 lõike 2 kohaselt võib kohus abikaasade ühisvaraks osaliselt või täielikult tunnistada ühe abikaasa lahusvara, mille väärtus on abielu kestel abikaasade töö või rahaliste kulutuste tulemusel oluliselt suurenenud. Seega on võimalik, et abikaasale kuuluv kinnistu, mis on kinke teel omandamise tõttu iseenesest abikaasa lahusvara, tunnistatakse eelpool nimetatud tingimuste esinemisel abikaasade ühisvaraks. Naisterahva poolt eeldab eelpool viidatud sätte kohaldamine tõendamist, et kinnistu väärtus on abielu kestel oluliselt suurenenud ja see on toimunud kas abikasade ühise töö või rahaliste kulutuste tulemusel.

Naisterahva jaoks oleks muidugi nö parimaks lahenduseks olukord, mil abikaasad sõlmiksid abieluvaralepingu, millega määraksid kinnistu abikaasade ühisvaraks – paraku eeldab abieluvaralepingu sõlmimine mõlema abikaasa nõusolekut, seega kinnistu omanikust abikaasa nõusolekuta seda teha ei saa.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand