Perekonnaõigus
Küsimus: Kui laps sai 18-aastaseks, kas siis peab elatise nõude ise esitama või saab seda teha ka ema?10.06.2013
Tere,
Oli kohtumäärus ja isa maksis elatist kuni lapse 18-aastaseks saamiseni.
Tean, et vastavalt Perekonnaseadusele peab ta maksma gümnaasiumi lõppuni. Esitasin avalduse kohtusse, kuid sain vastust, et vanem ei saa esitada avaldust, kui laps on täiskasvanud.
Kuidas sel juhul toimida, et saada elatist ja kas on tasuta abistajaid?
Ja veel küsimus, kui isa ei maksnud aprilli kuust, kuid me esitame avalduse septembri kuus, kas me kaotame aprilli-augusti elatise?
Ette tänades
Oli kohtumäärus ja isa maksis elatist kuni lapse 18-aastaseks saamiseni.
Tean, et vastavalt Perekonnaseadusele peab ta maksma gümnaasiumi lõppuni. Esitasin avalduse kohtusse, kuid sain vastust, et vanem ei saa esitada avaldust, kui laps on täiskasvanud.
Kuidas sel juhul toimida, et saada elatist ja kas on tasuta abistajaid?
Ja veel küsimus, kui isa ei maksnud aprilli kuust, kuid me esitame avalduse septembri kuus, kas me kaotame aprilli-augusti elatise?
Ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Kui kohtumäärusega mõisteti elatis välja kuni lapse 18-aastaseks saamiseni ja lapse isa vabatahtlikult kuni lapse gümnaasiumi lõpetamiseni elatist maksta ei kavatse, tuleb tõepoolest elatise väljamõistmiseks uuesti kohtu poole pöörduda.
Hagejaks on elatisasjas alati laps, olenemata sellest, kas ta on täisealine või mitte, kuid kui alaealine laps osaleb kohtumenetluses läbi oma seadusliku esindaja, kelleks on lapse vanem, siis täisealine laps peaks hagi esitama iseseisvalt. Ilmselgelt ei välista eelöeldu seda, et abistate last hagiavalduse koostamisel ja esitamisel – lihtsalt hagejaks tuleb hagiavaldusse igal juhul märkida laps. Ka allkirjastama peab hagiavalduse laps ise.
Elatist on võimalik nõuda 1 aasta tagasiulatuvalt alates elatishagi esitamisest, seega septembris hagi esitades on võimalik tagasiulatuvalt nõuda elatist ka maksmata jäänud kuude eest.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
- Prindi küsimus Saada sõbrale Tagasiside
- Õigus > Perekonnaõigus