Tööõigus


Küsimus: Kui tööandja ei maksnud katseajal palka õigel ajal, kas võin päevapealt töölt lahkuda?10.06.2014

Tere
Tööandja ei maksnud ettenähtud ajal palka välja ning nüüd on soov töökohta vahetada ja töölt ära tulla. Kas tööandja palga õigel ajal mitte maksmist võib lugeda lepingu rikkumiseks ja ma võin päeva pealt lahkuda töölt tuues põhjuseks ülalnimetatu? Hetkel katseaeg veel ca nädal.

Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Grete Kirsimaa
loe lisaks
Töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda mõjuval põhjusel, eelkõige kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist. Sellega on tegemist siis, kui tööandja on mõnda oma kohustust oluliselt rikkunud. Muu hulgas on oluline rikkumine see, kui tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega. Seega ei piisa lihtsalt sellest, et töötasu ei makstud ühel korral õigeks päevaks. Küll aga on rikkumine oluline, kui tööandja jätab pidevalt töötasu õigel ajal maksmata või ei maksa pika aja jooksul üldse töötasu. Olulise viivituse pikkus sõltub asjaoludest, nt kui pika ajavahemiku tagant töötasu maksta tuleb ja kuivõrd sõltub töötaja majanduslikult sellest, et töötasu makstakse õigel ajal.
Erakorralisest ülesütlemisest ei pea töötaja tööandjale üldjuhul ette teatama, st võib lahkuda päevapealt.
Kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, saab töötaja nõuda hüvitist kuni kolme kuu keskmise töötasu ulatuses.

Töötajal on õigus tööleping ka korraliselt üles öelda. Sel juhul pole vaja ülesütlemist põhjendada, aga hüvitist ei saa ja järgima peab seaduses ette nähtud etteteatamistähtaega. Katseajal on etteteatamistähtaeg 15 kalendripäeva, muidu 30 kalendripäeva. Kui töötaja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud, on tööandjal õigus saada hüvitist. Hüvitist arvestatakse vähem töötatud päevade töötasu järgi, st tööandja võib nõuda nii palju, kui töötaja oleks nende päevade eest töötasu saanud.

Töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine.

Kui tööandja arvab, et töölepingu ülesütlemiseks ei olnud alust (nt puudus oluline rikkumine), saab ta ülesütlemise 30 kalendripäeva jooksul vaidlustada. Kui siis tuvastatakse, et erakorralise ülesütlemise eeldused ei olnudki täidetud, on tööandjal õigus nõuda töötajalt mõistlikku hüvitist.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
jurist

Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee