Tööõigus


Küsimus: Kas tööandja peab poole kuu palga ikka ära maksma, kui lahkusin töölt poole kuu pealt?16.07.2014

Töötasin 1,5 kuud spordiklubis lapsehoidjana! Leping tehti 1,5 kuu keskel ja siis sain seda ka esmakordselt näha ja tutvuda. Kuna mulle lepingu tingimused ei sobinud ja lepingule ma alla ei kirjutanud, lahkusin töölt poole kuu pealt. Esimese kuu eest sain ilusti 7-ndal kuupäeval oma palga pangakontole, aga poole kuu eest järgmise kuu 7-ndal ehk palgapäeval jätsid nad maksmata. Kas neil on õigus minuga sedasi käituda, sest pool kuud ma siiski käisin ju korralikult tööl ja leian, et mul on õigus see palk sealt siiski kätte saada. Lepingus oli kirjas tingimus, et kui lahkun päevapealt töölt, siis pean maksma 90 eurot trahvi. Lahkusin küll päeva pealt, aga lepingule alla pole kirjutanud ja samas kuidas nad said eelneva palga välja maksta, kui tegelikkuses mul ju mingit lepingut ei olnudki. Kas oskate nõu anda?
Suured tänud juba ette!

Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Tiit Kruusalu
loe lisaks
Tere,

Vastavalt Töölepingu seadusele loetakse tööleping sõlmituks hetkest, mil töötaja asus tegema tööd, mille tegemist võib eeldada üksnes raha eest. Kuigi seadus nõuab töölepingu kirjalikku sõlmimist, ei too selle vorminõude täitmata jätmine kaasa töölepingu tühisust.
Nii oli Teil tegelikult olemas kehtiv tööleping, kuid vaidlus võib tekkida töölepingu tingimuste üle. Sellisel juhul täidetakse vaidlusalused lüngad seadusest tulenevate eeldustega. Seadus näeb näiteks ette vaikimisi 8-tunnise tööpäeva ja 40-tunnise töönädala täiskoormuse korral, samuti töölepingu lõpetamisest etteteatamise tähtajad, töölepingu ennetähtaegsest lõpetamisest tulenevad sanktsioonid jne. Kõik need ja paljud teised seadusega määratletud miinimumtingimused olid seega Teie ja tööandja vahel suuliselt sõlmitud töölepingus olemas.
Kuna seadus näeb ette vaikimisi katseajaks 4 kuud ja katseajal töölepingu lõpetamise etteteatamise tähtajaks 15 kalendripäeva, siis päevapealt lahkudes rikkusite seaduse mõistes töölepingut. Sellega tekkis tööandjal võimalus nõuda Teilt hüvitist etteteatamistähtaja rikkumise eest 15 kalendripäeva ulatuses. Lisaks annab seadus tööandjale võimaluse nõuda etteteatamata lahkumise eest kahju hüvitamist ja vaikimisi eeldatakse kahju suuruseks töötaja ühe kuu tasu. Kui puudub tõendatud kokkulepe osakoormusega töötamise kohta, siis seadusest tuleneva eelduse kohaselt töötasite täiskoormusega ja Teie töötasu pidi olema vähemalt kehtiv miinimumpalk, milleks praegu on 355 € kuus. Antud juhul oli Teie töötasu tõendatud eelmisel kuul reaalselt välja makstud palgaga. Teoreetiliselt on tööandjal võimalus esitada Teie vastu hüvitiste nõue 1,5 kuu töötasu ulatuses. Kui Teie seda nõuet ei tunnista, jääb tööandjale võimalus hüvitiste kättesaamiseks pöörduda kas töövaidluskomisjoni või kohtusse.
Samas on ka tööandja rikkunud oma kohustusi. Üks olulisemaid on tööandja kohustus esitada töötajale enne tööleasumist seadusega ettenähtud töölepingu andmed. Kui andmeid ei ole esitatud, võib töötaja neid igal ajal nõuda. Jätab tööandja töölepingu kohustuslikud andmed kahe nädala jooksul peale töötaja nõuet esitamata, võib teda oodata kuni 1300 € suurune rahatrahv. Tõendite olemasolul, et tööandja jättis Teie nõudmisel kohustuslikud andmed esitamata, oleks jäänud võimalus, viidates kuni 1300 € rahatrahvile, survestada tööandjat lõpparve väljamaksmisele. Praeguseks hetkeks on see rong aga läinud.

Võimaliku töövaidluse korral mõistaks töövaidlusorgan suure tõenäosusega tööandjalt küll saamatajäänud lõpparve välja, aga sama suure tõenäosusega esitaks tööandja omalt poolt hüvitiste vastunõude 1,5 kuu töötasu ulatuses.
Antud juhul tuleb ilmselt juhtunu lugeda elukooli koolirahaks. Mida oleks saanud teisiti teha, saate täiendavalt lugeda siit: http://metiabi.eu/Uudised/emotsioonid-toeoesuhetes-voivad-pettasaanud-toeoetajale-kulukaks-osutuda.html .

Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu