Tööõigus


Küsimus: Kas ühe ja sama tööandjaga võib samaaegselt olla sõlmitud tööleping ja töövõtuleping?21.08.2014

Sõlmisin 2007. aastal tööandjaga töölepingu. 2012. aasta novembris jäin sama tööandja juurest kolmeks aastaks lapsehoolduspuhkusele. 2014. aasta mais (pärast vanemahüvitise saamise lõppemist) pakkus aga tööandja mulle võimalust teha mõne kuu vältel kodust lapse kõrvalt osaliselt sama tööd töövõtulepingu alusel edasi (lepingu tingimused on teised). Uues, töövõtulepingus oli algul kirjas ka punkt, et "käesolev leping lõpetab kõik varasemad selle tööandjaga sõlmitud lepingud" (s.t senise töölepingu). Kuna ma ei tahtnud, et mu senine tööleping lõppeb, siis lasin selle punkti maha võtta. Tööandja sellest probleemi ei teinud. Seega on mul praegu ühe ja sama tööandjaga sõlmitud kaks justkui kehtivat lepingut -- tööleping ja töövõtuleping.

1) Kas selline olukord on ikka seadusega kooskõlas? Kas ühe ja sama tööandjaga saab olla sõlmitud kaks kehtivat lepingut?

2) Millise ajavahemiku töötasu peaks tööandja minu koondamise korral koondamisraha arvestamisel aluseks võtma? Kas töövõtulepingu alusel teenitud tasu hakkab seda summat kuidagi mõjutama?

3) Kui ma otsustan end pärast koondamist töötuna arvele võtta, siis millise ajavahemiku töötasu alusel saan ma töötukassast töötukindlustushüvitist? Kas hüvitise arvestamisel võetakse arvesse ka lapsehoolduspuhkuse ajal töövõtulepingu alusel teenitud tasu?

Ette tänades!

Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Grete Kirsimaa
loe lisaks
Tere!
1. Iseenesest ei keela seadus olukorda, kus lapsehoolduspuhkusel olev töötaja töötab töövõtulepingu alusel.

2. TLS § 100 lg 1 kohaselt on tööandja töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu kohustatud maksma töötajale hüvitist töötaja ühe kuu keskmise töötasu ulatuses. Koondamisraha arvestamisel võetakse aluseks siiski töötasu, mida töötaja on saanud töölepingu alusel. Seda seetõttu, et TLS § 1 lg 4 kohaselt ei kohaldu töölepingu kohta sätestatu lepingutele, mille kohaselt töö tegemiseks kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev. Seega ei ole töövõtulepingu alusel töötaval töötajal õigust puhkusele, puhkustasule ning pole ka õigust ettenähtud hüvitistele. Seega saab koondamishüvitise maksmisel olla aluseks üksnes Teie keskmine töötasu, mida olete saanud töölepingu alusel.

3. Töötuskindlustuse seaduse § 6 lg 1 kohaselt on töötuskindlustushüvitisele õigus kindlustatul, kes on võetud töötuna arvele ning kellel on töötuskindlustusstaazi vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul. Töötuskindlustuse seaduse § 7 lg 1 kohaselt loetakse töötuskindlustusstaažiks perioodi, mille eest kindlustatu sai tasu töölepingu alusel või millal ta sai tasu võlaõigusliku lepingu alusel teenuse osutamise eest, kui sellelt on kinni peetud töötuskindlustus maksu.
Seega kui isik soovib taotleda töötuskindlustushüvitist, siis peaks ta olema töötanud vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud kolmel aastal. See ei kehti aga isikute suhtes, kes on olnud lapsehoolduspuhkusel. Nimelt liidetakse lapsepuhkusel viibimisel sellele kolmele aastale juurde veel lapsehoolduspuhkusel oldud aeg. Seega tavaolukorras, kui te võtate ennast töötuna arvele 2015. aasta alguses, peab Teil üldjuhul olema ajavahemikus 2012-2015 töötuskindlustusstaazi vähemalt 12 kuud. Kui aga olite lapsehoolduspuhkusel ajavahemikus 2012-2015, siis pikeneb töötuskindlustusestaazi periood lapsehoolduspuhkusel oldud aja võrra, ehk 12 töötuskindlustusstaaži kuud peavad jääma ajavahemikku 2009. aastast kuni 2012. aasta jaanuarini. Kui töötuskindlustusstaaži tingimus on täidetud, on teil õigus saada töötuskindlustushüvitist.
Töötuskindlustuse seaduse § 9 lg 1 alusel arvutatakse töötuskindlustuse suurus kindlustatu üheksa kuu keskmisest ühe kalendripäeva töötasust töötuskindlustuse andmekogu andmete alusel. Kindlustatu keskmine ühe kalendripäeva töötasu leitakse viimasele kolmele töötamise kuule eelnenud üheksal töötamise kuul kindlustatule makstud tasude alusel, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse. Seega see, kas töövõtulepingu alusel tehtud töö, töötuskindlustushüvitise arvutamisel arvesse võetakse, sõltub otseselt sellest, kas peeti kinni töötluskindlustusmakse. Juhul, kui töötuskindlustusmakse kinni ei peeta, ei arvestata seda ka töötuskindlustushüvitise maksmisel.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
jurist

Tallinn & Tartu
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee