Tööõigus


Küsimus: Keerulised suhted töökohal, kuidas edasi käituda?16.08.2011

Tere,
Peale lapsepuhkust naasesin tööle. Meil on töötajaid palju, minul ainukesena väike laps ja palusin võimalust üheksaks käia, mulle tuldi vastu aga üks töökaaslane karjus mu peale, et neil on vaja lastetuid füsioterapeute. Kui meil algas kapitaalremont ja meid pandi töötama kitsamatesse tingimustesse, oli kaebusi üksteisepeale palju. Ma ei teinud välja ja läksin uue osakonnajuhataja juurde tööd juurde küsima. Eelmine osakonnajuhataja oli laimanud, et mul on olnud 10 aastat tagasi tervisega probleeme, mis olid põhjustatud mu peresiseset väärkohtlemiset, aga see ei huvita kedagi. Siis uus oskonnajuhataja mind ei kuulanud üldse ja ütles, et las avaldus jääb sahtlisse. Olin natuke nördinud, kuid mõistsin, et pean end üles töötama. Siis tuli arenguvestlus, kus juhataja oli huvitatud ettepanekutest ja kui ma olin avameelne ja rääkisin probleemidest, siis tegi mulle käskkirja ja käskis alla kirjutada. Olin hämmingus, kuna vestlus oli haritud inimeste vahel ja leian, et mõistlikult arutades ei tohiks usaldust kuritarvitada ja manipuleerida, eriti medtsiinis. Kuna sain õppetunni, siis stressi tõttu tegin mõned vead aga kuna tööga sain hakkama, siis pole mind veel lahti lastud. Veel vanal aastal taheti mind õhtupoole tööle panna, kui ma põhjendasin, et mul on puudega laps, siis öeldi mulle, et neid ei huvita, et mul on laps. Vanemõde ütles mulle, et ma olen psühhoterrorist, ma ei mõistnud seda. Aga emana neelame kõik alla, sest soov hästi tööd teha ja areneda edasi ei peaks olema takistuseks. Palun nõu, kuidas käituda edasi, soovin seal hästi tööd teha, kuidas küsida tööd juurde?

Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Tere.

Mõistan, et lugu, mille kirja panite on enamat, kui lihtsalt emotsionaalne appihüüe vaid hinges pikka aega kogutud kibestumine, mis vajab väljundit. Teie poolt edastatud informatsioonist lugesin välja, et töötate meditsiiniasutuses füsioterapeudina ning olete oma töös kompetentne, sest vastasel juhul poleks Teie vajadusetele vastu tuldud vaid palutud viisakalt lahkuda ning leida omale sobivam ametikoht.

Uurisin kõigepealt isikuomadusi, mis peaks olema eelduseks selle tööga hästi toimetulekuks. Niisiis eeldatakse füsioterapeudilt analüüsi- ja koostöövõimet, iseseisvust, korrektsust, usaldusväärsust ja empaatiavõimet, samuti VÄGA HEAD suhtlemisoskust, kohanemisvõimet, iseseisvust otsuste tegemisel ning pühendumist.
Terve rida omadusi, mis peaksid kõik ühte isikusse ära mahtuma. Tundub, et viimane omadustest on Teil olemas, kuna soovite teha oma tööd hästi ning soovite ka ülesandeid juurde saada.

Probleeme on aga suhtlemise ja ilmselt ka koostöövõime osas. Empaatiavõimet ehk võimet tajuda teiste emotsioone, tundeid ning vajadusi samuti ka kaastunnet, on antud kirjelduse põhjal raske analüüsida ning murelikuks teeb kolleegi poolt antud hinnang psühhoterrori osas. Just empaatiline inimene võib tõepoolest osutuda ka psühhopaadiks, kes tajub teiste tundeid ning manipuleerib nendega Samas ei tahaks ilma põhjuseta, seda süüd Teile panna, kuna vaevalt oleksite seda siin siis avalikult kuulutanud. Pigem jääb Teist mulje, kui emotsionaalselt ülitundlikust inimesest, kes tajub kaasinimeste emotsioone ning tunnetab neid enda omadena (muutudes näiteks kurbade seas kurvaks ja konflikti tajudes ärritunuks).
Ei tea vigadest, millest mainisite ning probleemidest, mis sellega kaasnesid, kuid omades ise abivajajat last on enam kui kindel, et Teis peitub soov teisi inimesi aidata, mitte vastupidi.

Soovitusi jagada on kerge, kuid järgida neid kahjuks raske, eriti kui enda tõekspidamised ei vasta samadele. Leian, et peaksite kõigepealt võtma aega iseenda analüüsimiseks, oma võimete ning mõtete kirjapanemiseks. Eelkõige panna kirja soovitud tulemused, samuti selle saavutamiseks läbitav tee ning võimalikud lahendused.
Kindlasti ei paranda olukorda juhatusele kaebamine ega arenguvestusel “musta pesu peseminsie“. Kui soovite töö paremaks korraldamiseks või koostöö parendamiseks midagi ette võtta, siis esitage juhatusele oma ettepanekud mitmes variandis juhul, kui esimene tagasi lükatakse. Olge valmis oma ideid kaitsma ning põhjendma, kuid kõike seda erapooletult. Püüdke olla lugupidav, -arvestav ning eelkõige aus ja tasakaalukas. Hoiduge vigadest, mis võivad kahjustada kaastöötajate poolset usaldust ning tehke oma tööd endise kohusetundlikkuse ja täpsusega, sest patsiendid/kliendid ei tohiks tunnetada Teis esinevaid pingeid ning emotsionaalseid raskusi. Ärge kaotage enesekindlust ega usku nii teistesse, kui iseendasse.
Kui tunnete, et seda kõike on Teie jaoks palju, siis leidke omale psühholoog, kes oskab professionaalset nõu selles osas anda.
Lõpetuseks ärge unustage vanasõnu, mis ammu enne meid tarkade inimeste kogemustest kirja pandud...

Jõudu, tervist ning indu parema homse saavutamiseks.

Merike Michelson

www.metiabi.eu
info@metiabi.eu