Tööõigus

Lugupeetud pöörduja

Vastuseks Teie küsimusele selgitan, et tulenevalt töölepingu seaduse (TLS) § 47 lg 1 on töötaja kohustatud täitma tööülesandeid tööandja ettevõttes tavalisel ajal (tööaja korraldus), kui ei ole kokku lepitud teisiti. Tööaja korralduse koostab tööandja ja selle eesmärk on töö tegemise aja kindlaksmääramine, eelkõige tööaja alguse, lõpu ja tööpäevasiseste vaheaegade määramine.

Vastavalt TLS § 5 lg 1 p 11, peab tööandja tööaja korraldusest töötajat teavitama töölepingu sõlmimisel - see annab pooltele võimaluse vajadusel ka tavalisest tööajast erinevalt kokku leppida, juhul kui tavaline tööajakorraldus töötajale ei sobi. Väikelaste vanematele eraldi soodustusi tööaja korralduse osas TLS kehtestatud ei ole.

TLS § 47 lg 4 alusel saab tööandja tööaja korraldust ühepoolselt muuta, kui muudatused tulenevad tööandja ettevõtte vajadustest ja on mõlemapoolseid huve arvestades mõistlikud.

Tulles nüüd iganädalase puhkeaja juurde, siis seda reguleerib TLS § 52. Selle järgi peab töötaja puhkama vähemalt 48 tundi järjest seitsme päeva kohta, summeeritud tööaja arvestuse korral võib seda aega lühendada 36 tunnile. Seadus ei sätesta, mis ajast nimetatud seitsmepäevast perioodi lugema hakatakse, oluline on see, et mistahes seitsmepäevase ajavahemiku jooksul on töötajal iganädalast puhkeaega vähemalt 36 või 48 järjestikust tundi. Kuigi töölepingu seadus eeldab, et iganädalane puhkeaeg on laupäev ja pühapäev võib tööandja tööajagraafiku alusel töötavale töötajale anda puhkeaega ühel nädalal näiteks esmaspäeval-teisipäeval ja järgmisel nädalal neljapäeval-reedel. Küll aga peab tööandja tööajagraafikut koostades ja iganädalast puhkeaega arvestades kohtlema kõiki töötajaid võrdselt ehk et kõigile peaks olema tagatud sama palju puhkeaega perioodiks, mis langeb nädalavahetusele.

Mis puudutab põhipuhkust, siis tööandja peab arvestama puhkusesoove, mis tulevad TLS § 69 lg 7 nimetatud isikutelt ja sätestatud olukordades. Õigus nõuda põhipuhkust sobival ajal on :
-Naisel vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust;
-Mehel vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal;
-Vanemal, kes kasvatab kuni seitsmeaastat last;
-Vanemal, kes kasvatab seitsme- kuni kümneaastast last, - lapse koolivaheajal;
-Alaealisel töötajal, kes võib puhkust nõuda koolivaheajal.

Soodustatud isikud peavad oma soovi, puhata temale sobival ajal, avaldama puhkuse ajakava koostamisel. Olukorras, kus soodustatud isik nõuab puhkust temale sobival ajal ja tööandja planeeritav puhkus ei lange samale ajale, tuleb pooltel saavutada kokkulepe. Kui kokkulepet ei saavutata, on töötajal õigus kasutada puhkust endale sobival ajal ning ajal, kui teised puhkavad peab tööandja töötajale tööd andma.

Kokkuvõtteks, kui töö eeldab töötamist tööajagraafiku alusel (sh öösel), siis tuleb sellest töötajat teavitada juba töölepingu sõlmimisel ning võimalusel arvestada töötaja erisoovidega. Kui tööandja soovib muuta juba kehtestatud tööaja korraldust, siis peab ta arvestama samuti töötajate huvidega ja seda nii palju kui see on konkreetse juhtumi puhul võimalik. Puhkuse andmisest keeldumine põhjusel, et töötaja viidi tööle teise osakonda, ei ole õigustatud. Isikul, kes kasvatab alla 7 aastast last on õigus nõuda põhipuhkust temale sobival ajal.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist @ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 ( E-R 9.00-16.30).