Tööõigus
Küsimus: Kas võin päevapealt töölt lahkuda, kui tööandja ei maksa pühade ajal töötamise eest ettenähtud 1,5 kordset tasu?04.04.2016
Tere
Kui tööandja ei maksa pühade ajal töötamise eest ettenähtus 1,5 tasu (töötan esmaspäevast reedeni kell 8-17, graafikut pole ja valvel ei pea ka olema), kas see võib olla põhjus päevapealt lahkumiseks?
Mure oli sellest, et ma palusin tööandjalt puhkuse 7 päeva, mida olen juba teeninud, aga palusin 1 päeva etteteatamisega kuna oli vaja lahendada isiklikud probleemid, mille tõttu ei saanud tööle ilmuda. Tööandja ei andnud puhkust ja ütles, et pean ikkagi tööle jõudma.
Kui tööandja ei maksa pühade ajal töötamise eest ettenähtus 1,5 tasu (töötan esmaspäevast reedeni kell 8-17, graafikut pole ja valvel ei pea ka olema), kas see võib olla põhjus päevapealt lahkumiseks?
Mure oli sellest, et ma palusin tööandjalt puhkuse 7 päeva, mida olen juba teeninud, aga palusin 1 päeva etteteatamisega kuna oli vaja lahendada isiklikud probleemid, mille tõttu ei saanud tööle ilmuda. Tööandja ei andnud puhkust ja ütles, et pean ikkagi tööle jõudma.
Vastus: Helena Ilves, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Vastuseks Teie pöördumisele selgitame, et tulenevalt töölepingu seaduse (TLS) § 45 lg 2 peab tööandja maksma töö eest 2-kordset töötasu, kui tööaeg langeb riigipühale.
Päevapealt ehk erakorraliselt töösuhte lõpetamine on võimalik vaid TLS § 91 sätestatud tingimustel ja korras. Töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu TLS § 91 lg 2 alusel või töötaja isikust tuleneval põhjusel TLS § 91 lg 3 alusel.
Mõjuvaks põhjuseks, mis annab aluse tööleping üles öelda TLS § 91 lg 2 alusel, võib olla olukord, kus:
• tööandja on töötajat kohelnud ebaväärikalt;
• tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega;
• töö jätkamine on tervisele ohtlik.
Mõjuvaks põhjuseks, mis annab aluse tööleping üles öelda TLS § 91 lg 3 alusel, võib olla olukord, kus:
• töö tegemist takistab töötaja halb terviseseisund;
• töö jätkamine on võimatu perekondliku kohustuse täitmata jätmise tõttu, näiteks laste kasvatamise või vanemate hooldamise pärast.
Toodud alused ei keela töölepingut üles öelda ka muul mõjuval põhjusel, eelpool nimetatud loetelud on näitlikud põhjused.
Ülesütlemisest ei pea ette teatama, kui kõiki asjaolusid ja mõlema poole huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõpuni. Küll aga peab töötaja esitama tööandjale kirjaliku ülesütlemisavalduse ja selles põhjendama, miks töösuhe enam jätkuda ei saa.
Seega, peate töösuhte erakorralisel ülesütlemisel kaaluma, kas riigipühal makstava 2-kordse töötasu tööandja poolt maksmata jätmine on niivõrd oluline põhjus, miks ette teatamata tööleping üles öelda.
Oluline on siinjuures ära märkida, et tööandja võib töötajapoolse erakorralise ülesütlemise vaidlustada töövaidlusorganis.
Mis puudutab puhkuse andmist, siis tööle asumise aastal tekib puhkuse nõudeõigus pärast kuuekuulist töötamist vastavalt TLS § 68 lg 4, kuid see ei keela siiski pooltevahelist kokkulepet puhkuse varasemaks kasutamiseks.
Töötaja põhipuhkuse aja määrab kindlaks tööandja, võttes arvesse ka töötajate soove ning lisab selle puhkuse ajakavasse. Puhkuse ajakavasse märkimata puhkuse kasutamisest peab töötaja tööandjale 14 kalendripäeva ette teatama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avaldusega.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist @ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 ( E-R 9.00-16.30).
- Prindi küsimus Saada sõbrale Tagasiside
- Õigus > Tööõigus