Tööõigus


Küsimus: Kas võin töölt lahkuda lühema etteteatamisajata, sest on väga palju ületunde, mida ei ole tasustatud ega korvatud vaba ajaga?07.09.2016

Tere. Töötan ühes firmas juhatajana. Kuna juhataja tööülesandeid on vähe, siis teen juhataja tööülesandeid oma tavatöö kõrvalt. Kuna minu palk on kindel tunnitasu pluss protsent tulemuse eest, siis oleneb minu palk väga sellest palju tuleb protsent ja muidu on sellega kõik korras olnud. Nüüd aga on meil tööpuudus ja pean ka tegema teistlaadi tööd, millega protsenti ei kaasne ja sellest ka minu palk väiksem. Sellega lubati tegeleda. Lubati, et tegu on ajutise asjaga ja varsti saan oma tööülessannete juurde naasta, olin nõus. Nüüd juba kolmas kuu käib ja iga kuuga aina rohkem teen kõrvalist tööd millega ei kaasne lisatasu ja lisaks ka rohkelt ületunde tuleb juurde töötajate nappuse tõttu. Samuti väideti mulle, et saan tehtud töö eest vaba aega aga mida pole, on vaba aeg. Mulle raamatupidaja väitis, et kuna töö ongi selline siis vahel saad vabu päevi lisaks ja siis juhatajad ei saa ületunni eest raha vaid vabu päevi. Tahtsin teada, et kui ületundide hulk läheb juba ülemõistuse ja 4 kuu arvestus juba ulmeline, siis millised on mu õigused kui tahan saada raha ja siis lahkuda. Kas mul on õigus lahkuda töölt varem ja väiksema etteteatamisega kui ületunde teen juba liialt ja vaba aega ei anta? Hetkeseisuga septembris töötunde 250+ületunde 3kuu lõikes üle 120. Lepingus kirjas, et ületunnid makstakse vastavalt seadusele, kui vaba aega pole võimalik. Lootus püsis ikka, et asi paraneb ja tullakse vastu aga antakse ainult lubadusi, et tegeletakse asjaga aga siiani tulemuseta. Rohkem ei jaksa ja otsin kiiret ja valutut väljapääsu sellest firmast samas ilma liigse vingerdamiseta, et mitte rikkuda tööandjaga suhteid kuna ehk on soov kunagi teistel oludel samas firmas endist tööd, mis enne oli, jätkata. Ja kas ületunnitasu võidakse maksta 4 kuu lõikes, sest hetkel on mulle makstud normtundide järgi iga kuu aga iga kuu ületunde tulnud korralikult, mis aina lükkuvad järgmisesse ja järgmisesse kuusse.

Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Kaire Saarep
loe lisaks
Lugupeetud pöörduja

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 28 lõige 2 punkt 1 kohaselt on tööandja kohustus kindlustada töötaja kokkulepitud tööga. Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida töölepingu tingimuste, nt tööülesannete muutmises. Tööandja ei saa tööülesandeid ühepoolselt muuta, s.t selleks peab olema töötaja nõusolek (TLS § 12). Töötaja võib oma nõusoleku anda nii suuliselt, kirjalikult kui ka vaikivalt oma käitumisega asudes uusi ülesandeid täitma. Samuti võivad pooled kokku leppida uues töötasus.

Kui töötaja ei ole nõus tööandja poolt pakutava uue töötasu või tööülesannetega tuleks sellest tööandjale teada anda, soovituslikult kirjalikult.

Ületunnitöö puhul tuleb esmalt kindlaks teha arvestusperioodi pikkus. Kui töötaja töötab summeeritud tööaja alusel, siis on võimalik rakendada kuni 4 kuu pikkust arvestusperioodi. Kui töötaja tööaeg 5 päeva nädalas 8 tundi päevas, siis ei ole võimalik üle ühekuulist arvestusperioodi rakendada.

Kui töötaja arvestusperioodi pikkus on 4 kuud, siis ületunnid selguvad neljanda kuu lõpuks. TLS § 44 lõige 6 kohaselt tuleb kokkuleppe puudumisel ületunnitöö hüvitada tasustatud vaba ajaga. Seega esmalt tuleb lisaks tavalisele töötasule tehtud ületunnitöö tasustada kokkulepitud tunnipalga alusel või keskmise tunnitasu alusel, kui töötaja töötasu on kokkulepitud kuutasu määras. Seejärel tuleb anda töötajale tasustatud vaba aega võrdeliselt tehtud ületunnitööga võimalikult ruttu pärast perioodi lõppu, millal ületunnid tekkisid.

TLS § 44 lõige 7 kohaselt võivad poole kokku leppida, et ületunnitöö tasustatakse 1,5-kordse töötasuga.

Lisan, et ületunnitöö saab olla üksnes kokkuleppeline, s.t töötajal ei ole kohustust ületunnitöö tegemisega nõustuda (TLS § 44 lõige 1).

Saamata jäänud töötasu on töötajal õigus nõuda 3 aastat tagant järele läbi töövaidluskomisjoni.

Töötaja saab igal ajal esitada ülesütlemisavalduse omal soovil TLS § 85 lõige 1 alusel teatades sellest 30 kalendripäeva ette. Töötajal on võimalus esitada ka erakorraline ülesütlemisavaldus tööandja rikkumiste tõttu TLS § 91 lõige 2 alusel. Erakorraline ülesütlemine eeldab, et töötaja on pööranud tööandja tähelepanu rikkumistele ja palunud nende lõpetamist. Kui peale mitmekordseid pöördumisi ei ole tööandja oma rikkumisi lõpetanud, võib kõne alla tulla erakorraline ülesütlemine. Erakorralise ülesütlemise puhul võib jätta etteteatamistähtaja järgimata kui mõlemapoolseid huve järgides ei või mõistlikult eeldada töösuhte jätkamist, s.t tegemist peab olema raske rikkumisega.

Lisaks on võimalus töösuhe lõpetada igal ajal poolte kokkuleppel TLS § 79 alusel.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00 -16.30).