Tööõigus


Küsimus: Kas tööandja tohib töö puudumise tõttu antud vabad päevad hiljem puhkuseks vormistada?23.09.2016

Kui tööandja ei ole võimeline kindlustama töötajat tööga, siis tööandja peab tasuma töötajale keskmist tasu. Oli periood, kus tööandja saatis töötajaid poole päeva pealt koju ja mõned päevad jäid üldse vahele. Nüüd tagantjärele tahetakse need päevad/tunnid vormistada puhkuseks. Kui mõnedel töötajatel, nagu minul, ei ole puhkust saada, siis antakse puhkus ette. Puhkus antakse tagantjärele "ette" sõnadega: "Jääte võlgu ja töötate võimalusel laupäevadel järele." Kuna mind ootab ees töökoha vahetus, siis aga tehakse minuga tasaarveldus ja rahast olen ikkagi ilma.
Kuidas selline auk seaduses ettevõtja kasuks üldse võimalik on ja kas on?

§ 35. Töötasu maksmine töö mitteandmisel
Tööandja peab töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü.

Vastus: Helena Ilves, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Helena Ilves
loe lisaks
Lugupeetud pöörduja

Vastuseks Teie küsimusele selgitan, tööandja ei saa oma tavapäraseid majandustegevusest tulenevaid riske maandada töötajatele tööd mitte pakkudes, töötasu maksmata jättes ja veelgi enam nn tööseisakutele kulunud aega põhipuhkusteks vormistades. Tulenevalt töölepingu seaduse (TLS) § 28 lg 2 p 1 on üheks tööandja kohustuseks kindlustada töötaja kokkulepitud tööga.

TLS § 35 kohustab tööandjat maksma töötajale keskmist töötasu, kui ta nimetatud kohustust ei täida. See tähendab, et töötajale tuleb töötasu maksta alati, kui töötamine on takistatud tööandjast tuleneval põhjusel ning töötaja on sel ajal töötamiseks võimeline ja töö tegemiseks valmis.

Sellest tulenevalt peab tööandja maksma töötajale keskmist töötasu aja eest, mil:

• töötaja on töövõimeline;
• töötaja on valmis tööd tegema (töötaja soovib ja saab tööd teha);
• tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut (taganud materjalide ja seadmete olemasolu, võimaldanud ruumidesse sissepääsu jne).

Teisalt peab töötaja ka ise oma aktiivsust üles näitama ja tööandjale selgelt väljendama (e-kirja või sms-i teel), et ootab tööd ja on töö tegemiseks valmis. Riigikohus on antud olukorda analüüsides leidnud (otsus nr 3-2-1-117-11), et tööandjal on õigus keelduda töötasu maksmisest juhul, kui ta tõendab, et tal oleks olnud töötajale tööd anda, kui töötaja oleks tööle tulnud.
Puhkuse kasutamisel on omad nõuded, mis tulenevad TLS §-dest 55, 68, 69. Põhipuhkust antakse töötatud aja eest. Puhkuste kasutamisel kehtib põhimõte, et puhkust, mida tööandja ei ole lisanud puhkuste ajakavasse 31. märtsiks, saab töötaja kasutama hakata vabalt valitud ajal teatades sellest tööandjale ette 14 kalendripäeva. Puhkuse ajakavasse märgitud puhkusi saab muuta üksnes poolte kokkuleppel. Seega ei saa tööandja kalendriaasta keskel ühepoolselt otsustada, millisesse ajavahemikku ja kui pikalt ta töötajate puhkused vormistab.

Sellises olukorras oleks töötajal mõistlik esitada tööandjale oma vastuväited rikkumise lõpetamiseks. Vastuväited on soovitatav esitada kirjalikult (e-kirja teel), et luua tõendeid, mida hilisemate tekkida võivate töövaidluste korral taasesitada.

Kokkuvõtvalt, kui tööandja Teile tööd ei anna ja ka keskmist palka tööseisaku eest ei maksa või on muudel alustel töölepingut rikkunud, on Teil õigus pöörduda oma õiguste kaitseks töövaidlusorgani (kohus või töövaidluskomisjon) poole.

Lisan lingi, kust võite leida töövaidluskomisjonile esitatava avalduse blanketi ja selgitused selle täitmiseks, samuti info töövaidluskomisjonide asukohtade, piirkondade ja lahtioleku aegade kohta: http://www.ti.ee/est/toeoesuhted-toeoevaidlus/toeoevaidluste-lahendamine/avalduse-esitamine-toeoevaidluskomisjonile/

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).