Tööõigus
Küsimus: Kas mul on õigust saada palgalist puhkust, kui olen töötanud vähem kui aasta?06.02.2017
Tere!
Asusin tööle juulis ja olen töötanud seitse kuud. Nüüd on võimalus võtta puhkust, kuid öeldi, et enne tööaasta täitumist on võimalik saada vaid palgata puhkust. Nimelt pidi olema võimalus võtta puhkust kaks nädalat, kuid kui soovin puhata enne aasta täitumist, näiteks kevadel, on kahe nädalane puhkus palgata. Kas kõik on korrektne või peaksin saama puhkuseraha ka enne juulit?
Asusin tööle juulis ja olen töötanud seitse kuud. Nüüd on võimalus võtta puhkust, kuid öeldi, et enne tööaasta täitumist on võimalik saada vaid palgata puhkust. Nimelt pidi olema võimalus võtta puhkust kaks nädalat, kuid kui soovin puhata enne aasta täitumist, näiteks kevadel, on kahe nädalane puhkus palgata. Kas kõik on korrektne või peaksin saama puhkuseraha ka enne juulit?
Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Puhkuse andmist reguleerib töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 54. Eeldatakse, et töötaja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva.
Tööle asumise kalendriaastal arvutatakse kalendriaastast lühema aja eest põhipuhkust võrdeliselt töötatud ajaga. Töötaja võib nõuda puhkust, kui ta on tööandja juures töötanud vähemalt kuus kuud (TLS § 68 lg 4). Viidatu ei keela siiski pooltevahelist kokkulepet puhkuse varasemaks kasutamiseks või kokkulepet väljatöötatust pikemas puhkuses.
Põhipuhkus tuleb kasutada kalendriaasta jooksul (TLS § 68 lg 5). Seega igal juhul võib tekkida võimalus, et töötaja puhkab puhkuse n-ö ette ära. Selleks ongi tööandjal võimalus TLS § 78 lg 3 kohaselt töötaja töölepingu lõppemisel tasaarvestada tasu väljatöötamata põhipuhkuse eest. Vastasel korral, kui puhkus tuleks välja teenida ja kohe ära kasutada, peaksid kõik töötajad kasutama puhkust detsembris. See ei ole aga seaduse eesmärgiga kooskõlas ja selline pole ka sätte mõte.
Seega kui töötaja tööle asumise aastal puhkust ära ei kasutanud, tekib tal aastanumbri vahetusel õigus nõuda puhkust nii eelmise aasta eest (arvestatakse tööle asumise ajast kuni aasta lõpuni) ning ka selle aasta eest 28 kalendripäeva. Põhipuhkuse eest tuleb maksta puhkusetasu.
Selgitan Teile ka seda, kuidas puhkust saab kasutada. Üldiselt valib tööandja, millal töötajad puhkavad. Selleks koostab tööandja puhkuste ajakava ning kinnitab selle hiljemalt märtsi lõpus. Puhkuste ajakavasse tuleb panna nii puhkusejääk eelmisest aastast kui ka puhkus selle aasta eest. Enne ajakava kinnitamist (1. jaanuarist kuni ajakava kinnitamiseni hiljemalt 31. märtsil) saab puhkust kasutada poolte kokkuleppel. Kui tööandja puhkuste ajakava ei koosta, on töötajal õigus jääda puhkusele 14 kalendripäevase etteteatamisega.
Põhipuhkust saavad endale sobival ajal ka enne puhkuste ajakava kinnitamist nõuda:
- naine vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust;
- mees vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal;
- vanem, kes kasvatab kuni seitsmeaastast last;
- vanem, kes kasvatab seitsme- kuni kümneaastast last, – lapse koolivaheajal;
- koolikohustuslik alaealine – koolivaheajal.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30.
- Prindi küsimus Saada sõbrale Tagasiside
- Õigus > Tööõigus