Tööõigus


Küsimus: Kas tohin keelduda puudujäägi aktile alla kirjutamast, kuna raha on reaalselt majas olemas, ilmselt hooletusest teises kassas?20.02.2017

Tere
Kui ma keeldun maksmast kassapuudujääki ja kirjutan selle kohta põhjenduse, miks ma keeldun seda tegemast, kas siis on õigus tööandjal nõuda mult maksmist? Isegi siis kui tema jaoks ei ole see põhjendus aktsepteeritav.

Nimelt, on minu kassast raha puudu ja kaastöötaja kassas sarnane summa üle (näiteks 49,20 on minult puudu ja 50 on temal üle), ma arvan, et arvatavasti on tegemist meiepoolse hooletusega ja ka majakorra rikkumisega, sest raha on reaalselt ju olemas, kuid neil ei ole õigust nõuda olematu kahju hüvitamist?

Mil viisil saab tööandja meid karistada, kui me oleme hooletud (seoses kassa puudu- ja ülejääkidega) või ei täida ettekirjutatud tööreegleid?
Hetkel ei räägi me kuritahtlikkusest ja raha vargusest kassast, vaid just hooletusest.

Kui mind survestatakse alla kirjutama sellele puudujäägi aktile, kas mul on õigus pöörduda selle tühistamiseks ka hiljem töövaidluskomisjoni?

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Anni Raigna
loe lisaks
Tere!

Töötaja varaline vastutus on sätestatud töölepingu seaduse §-des 72 – 78. Üldpõhimõttena jaguneb töötaja vastutus kaheks: süüline ja lepinguline. Juhul, kui töötaja ja tööandja pole varalise vastutuse kokkulepet sõlmitud, saab rääkida ainult süülisest vastutusest.

Töötaja vastutuse kindlakstegemisel tuleb lähtuda töösuhtele omasest hoolsuse määrast. Vajaliku hoolsuse määra kindlakstegemisel tuleb arvestada tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, töötaja ametialaseid teadmisi, võimeid ja omadusi. Näiteks tuleb kassapidaja töös arvestada seda, milline on kassasüsteem ja selle kasutamise reeglid, kas kassale pääseb ligi kolmandaid isikuid, millist väljaõpet on töötaja saanud, millised on töötaja töölepingust tulenevad tööülesanded ja kohustused jne.

Kui on selge, millist hoolsust töötajalt tööl oodatakse, siis saab ka hinnata, kas töötaja on hoolsuskohustust rikkunud. Kui töötaja on tööks vajalikku hoolsust järginud, siis ei ole ta ka töökohustuste rikkumises süüdi. Kui mitte, on tegemist süülise käitumisega ning vastavalt süü astmele (tahtlikult või hooletuse tõttu) tuleb töötajal töölepingu rikkumise tagajärjel tekkinud kahju tööandjale hüvitada.

Kui töötaja on töökohustusi rikkunud hooletusest, siis ei saa eeldada, et töötajal on kohustus hüvitada tekkinud kahju täies ulatuses. Sellisel juhul peab tööandja kahjuhüvitise suuruse määramisel arvestama nt töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski jms.

Kui töötaja leiab, et tööandja kahjunõue on põhjendamatu (nt reaalset kahju pole tekkinudki) ning töötaja ei ole töökohustusi rikkunud, on töötajal võimalik kahju hüvitamisest keelduda.

Eeltoodu kehtib nii varalise vastutuse kokkuleppe olemasolu kui selle puudumise korral. Sellisel juhul saab tööandja nõuda kahju hüvitamist läbi töövaidlusorgani (s.o kohtu või töövaidluskomisjoni), kus ta peab tõendama, et tekitatud kahju on täpselt nii suur, nagu tööandja seda väidab.

Kui tööandja soovib oma kahjunõuet töötaja töötasu nõudega tasaarvestada ehk palgast kinni pidada, tuleb tal selleks saada töötaja nõusolek kas kirjalikus (nt paberkandjal) või kirjalikku taasesitamist võimaldavas (nt e-kiri) vormis. Töötaja töötasust ilma viimase kirjaliku nõusolekuta tööandja kahjunõuet kinni pidada ei või.

Kindlasti ei ole mõistlik alla kirjutada millelegi, millega Te nõus pole. Hiljem on keeruline hakata tõendama, et Teil ei olnud soovi allkirja anda.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).