Tööõigus

Tere!

Vabatahtliku töö tegemise võimalus on reguleeritud tööturuteenuste ja -toetuste seadusega. See on ka ainus Eesti Vabariigis kehtiv õigusakt, mis reguleerib vabatahtliku töö tegemist. Samas ei ole selles normis defineeritud vabatahtliku töö mõistet. Vabatahtlik töö võib hõlmata erinevaid avalikes huvides ja ühiskonna heaks tehtavaid tegevusi – soovitavalt kultuuri, hariduse, sotsiaaltöö-, keskkonnakaitse-, ühistegevuse või muus avaliku huvi valdkonnas. Samuti võib selleks olla ettevõtete korraldatud heategevuslikes tegevustes osalemine. Vabatahtliku töö otsene eesmärk ei või olla majandustegevus, tulu saamine ega tööjõukulu kokkuhoid. Samuti ei või vabatahtlikuna teha tööd, mille tegemiseks tavaliselt kasutatakse peamiselt palgalist tööjõudu.

Kui juhatuse liige täidab ettevõttes lisaks juhtimisfunktsioonile ka muid ülesandeid, mille iseloom vastab töösuhtele, tekib olukord, kus juhatuse liige on seaduse mõttes ka töölepinguline töötaja, olenemata sellest, kas töösuhe on vormistatud või registrisse kantud. Sõitjate veoga saab tegeleda kas füüsiliselt isikust ettevõtjana teenuse osutamise lepingu alusel või töösuhtes töölepingu alusel. Vabatahtlikuna või juhatuse liikme lepingu alusel autojuhina töötamine ei ole juriidiliselt korrektne ning võib Maksu- ja Tolliameti, Politsei- ja Piirivalveameti ning Tööinspektsiooni järelevalve käigus probleeme tekitada.

Mis puudutab autojuhi ametikoolitust, siis kuna vabatahtlik töö on välistatud, peab koolitus olema igal juhul läbitud.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).