Tööõigus


Küsimus: Kas mul on õigus saada hüvitist, kui olen olnud lapsehoolduspuhkusel ligi 5 aastat ja tööandjal mulle minu tööd ei ole?13.04.2017

Tere!
Olen kahe lapsega kodus kokku olnud peaaegu viis aastat. Nüüd aga sooviksin lapsehoolduspuhkuse lõpetada aga tean, et tööandjal ei ole mulle enam tööd anda, kuna koht, kus töötasin, vahetas omanikku ja kõik endised töötajad koondati.
Kas mul on õigus mingitki hüvitist saada ja kuidas seda üldse arvutatakse kui olen kodus olnud nii pikalt?

Aitäh vastamast

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere!

Lapsehoolduspuhkuse katkestamise või lõppemise järel on töötajal õigus nõuda töölepingujärgset tööd töölepingus kokkulepitud tingimustel. Kui töökohta enam ei ole või töö on ümber korraldatud ning töötajale pole enam tööd pakkuda, tuleb kõne alla koondamine.

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 89 kohaselt on koondamine töölepingu erakorraline ülesütlemine majanduslikel põhjustel kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise, töö ümberkorraldamise, tööandja tegevuse lõppemise, pankroti väljakuulutamise või pankrotimenetluse lõppemisel pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu, samuti muud töö lõppemise juhud, mis on tingitud majanduslikest asjaoludest.

Kuna lapsehoolduspuhkuse ajal on töötaja koondamine keelatud, siis sellekohase avalduse saab töötajale teha alles pärast tema tööle asumist ehk esimesel tööpäeval.

Koondamise korral tuleb töötajale pakkuda enne töölepingu ülesütlemist muud vaba töökohta. Töötajale töö säilitamiseks peab tööandja vajadusel korraldama täiendõppe või muutma töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta talle ebaproportsionaalselt suuri kulusid. Seejuures tasub silmas pidada, et kui töötajale pakutav vaba koht ei sobi, ei pea ta lahkuma töölt nii-öelda omal soovil, vaid koondamine toimub vastavalt seaduses ette nähtud etteteatamistähtaegadele ja hüvitise maksmisega.

TLS § 97 lg 2 p 4 kohaselt peab tööandja erakorralisest ülesütlemisest (sh koondamine) töötajale ette teatama, kui töötaja töösuhe tööandja juures on kestnud:

alla ühe aasta – vähemalt 15 kalendripäeva;
üks kuni viis tööaastat – vähemalt 30 kalendripäeva;
viis kuni kümme tööaastat – vähemalt 60 kalendripäeva;
kümme ja enam tööaastat – vähemalt 90 kalendripäeva.

Kui tööandja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud on töötajal õigus vähem etteteatatud aja eest saada hüvitist (TLS § 100 lg 5).

Töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja ühe kuu keskmise töötasu ulatuses (TLS § 100 lg 1). TLS § 100 lg 2 alusel maksab Töötukassa töötuskindlustuse seaduses sätestatud tingimustel ja korras töötajale töösuhte kestuse alusel lisaks kindlustushüvitist koondamise korral (tööstaaži 5 ja rohkem aastaid). Tööstaaži hulka arvestatakse ka lapsehoolduspuhkusel viibitud aeg.

Koondamishüvitise, puhkusehüvitise ja vähem ettetatatud aja eest ettenähtud hüvitise puhul tuleb arvestada töötaja keskmist töötasu. Kui töösuhe lõppeb vahetult pärast lapsehoodluspuhkuselt naasmist, tuleb keskmise töötasu arvestamisel töötaja lepingus kokkulepitud töötasu indekseerida. Indeksit arvutatakse järgmiselt: keskmise töötasu arvutamise vajaduse tekke kuu töötasu alammäär tuleb jagada töölt ärajäämise kuu töötasu alammääraga. Saadud indeks tuleb korrutada töölepingus väljatoodud töötasuga. Seejärel arvestatakse vastavalt hüvitise liigile välja keskmine tööpäevatasu, keskmine kuutasu ning keskmine kalendripäevatasu. Keskmist töötasu arvestatakse määruse "Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord" järgi, mis on leitav siit: https://www.riigiteataja.ee/akt/118072015004.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).