Tööõigus

Tere!

Tööandja on kohustatud töötajat teavitama tööülesannetest, nt töölepingu lisana kuuluvas ametijuhendis, mis peab olema töötajale kättesaadav. Tööülesannete kirjeldus peab olema töötaja jaoks piisavalt selge ja arusaadav.

Kui tööandja annab töötajale korraldusi/ülesandeid, mis otseselt ametijuhendist ei tule, siis tuleb hinnata, kas tegemist on töötaja töö iseloomuga seotud korraldusega. Ülesanded, mis ei tulene töötaja töökohustustest, on vaadeldavad töölepingus mitte kokkulepitud tingimusena, mida saab teha ainult poolte kokkuleppel. Töölepingu seaduse § 17 lg 1 punkt 3 sätestab, et töötaja ei pea täitma korraldusi, mis ei ole seotud töölepinguga, kehtiv on korraldus vaid sellisel juhul, kui see tuleneb hädavajadusest (vääramatu jõud jms.). Seega on töötajal õigus keelduda ülesannete täitmisest, mis ei tulene töötaja tavapärasest tööst ega ka hädavajadusest (soovitatavalt kirjalikult).

Olukorras, kus töötaja täidab täiendavaid ülesandeid oma tavapärasel tööajal, siis on lisatasu maksmine poolte kokkuleppe küsimus, kui aga lisaülesandeid tuleb täita väljaspool tavapärast tööaega, siis saab rääkida juba ületunnitööst ja selle hüvitamisest. Olukorras, kus töötaja jõuab oma tavapärase tööaja sees täita ka täiendavaid tööülesandeid, on täiendava tasu maksmine läbirääkimise ja tingimustes kokkuleppimise küsimus.

Lisan, et kui töötaja on pikka aega täiendavaid ülesandeid täitnud, siis olenemata sellest, kas ametijuhend on reaalsusega vastavusse viidud või mitte, võib olla võimalik, et täiendavad ülesanded on muutunud töötaja tööülesannete osaks kuna töötaja pole tööst keeldunud.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).