Tööõigus


Küsimus: Kes tuvastab joobe, kas tööandja või siis politsei, kui lähen sinna puhuma?07.09.2017

Töö sisekorra eeskirjades on kirjas, et pean alluma turvameeste korraldustele ja läbima alkotesti, kui nad käsivad (pean puhuma). Keeldumise korral käsitletakse seda kui olen joovet ja territooriumile ei lasta. Nüüd kui ma keeldun puhumast ja mind tööle ei lasta ja lähen näiteks politseisse ja puhun nende aparaati ja olen kaine ja siis lähen rahulikult koju. Kas tööandja peab mul selle päeva kinni maksma? Kas tohib mind karistada, et olin alkoholijoobes, kuna ei puhunud?

Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Tööandjal on kohustus kõrvaldada töölt alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse mõju all olev töötaja (töötervishoiu ja tööohutuse seadus § 13 lg 1 p 15). Selle nõude eesmärk on ohutu töökeskkonna tagamine. Ka töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 28 lg 2 p 6 kohaselt on töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavate töötingimuste tagamine üks tööandja põhikohustustest.

Seega tööandja peab tagama ja võtma kasutusele meetmed, mis tagavad ohutu töökeskkonna nii töötajale endale, kaastöötajatele kui ka nt klientidele jne. Arvestades teatud tööde ohtlikkust (nt tootmine, bussijuhid jt), siis on tööandja soov olla kindel töötajate kainuses, mõistetav.

Lisaks annab TLS § 88 lg 1 p 4 tööandjale õiguse ja võimaluse tööleping erakorraliselt üles öelda, kui töötaja on tööandja hoiatusest hoolimata viibinud tööl joobeseisundis. TLS § 88 lg 3 kohaselt võib jätta hoiatamata kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või kui muul põhjusel hoiatamist hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata ei saa. Arvestades teatud tööde suuremat vastutusemäära ja hoolsuskohustust, siis võib joobes olek olla piisavalt raske rikkumine, et tööleping päeva pealt töötajaga üles öelda. Igat olukorda tuleb siiski hinnata eraldi.

Kahjuks aga ei reguleeri ükski seadus reegleid selle kohta, kas ja kuidas tööandja saaks tuvastada töötaja joobes olekut. Seejuures peab tööandja aga arvestama, et töötaja joobeseisundi tuvastamine on isikuandmete kaitse vaates töötaja tervisega seotud andmete ehk delikaatsete isikuandmete töötlemine ning seda tohib teha vaid töötaja nõusolekul või seaduses sätestatud juhul.

Küsimusi tekitab see, et kui mõni töötaja ei puhu alkomeetrisse või puhub alkomeetrisse ja tuvastatakse joove ning tööandja ütleb töötajaga sel põhjusel töösuhte üles, siis kas olemasolevad tõendid on piisavad, et tõendada joobe olemsolu. Ainuüksi puhumata jätmine ei tõenda joobes olekut. Isegi alkomeetrinäit ei pruugi tõendada joobe olemasolu. Vaidluste puhul on arvesse võetud nt teiste töötajate tunnistused, kes tajusid, et töötajal on joobes isiku tunnused (lõhnad, käitumine jms).

Seega kokkuvõttes võib öelda, et kuigi töötajal on iseenda tegude üle kõige suurem vastutus, siis arvestades teatud tööde iseloomu ja ohtlikkust, siis on igati mõistetav tööandja soov täita oma kohustust ja tagada ohutu töökeskkond. Siiski on alkomeetrisse puhumiseks tarvis töötaja nõusolekut. Kui töötaja on nõus, on see igati korrektne kokkulepe ja tegevus. Kui töötaja ei puhu alkomeetrisse, siis see ei saa olla vallandamise põhjuseks. Vallandamise põhjuseks saab olla joobes olekus tööle tulek, mida tööandjal on kohustus vaidluse korral tõendada. Kui tööandja töötaja vallandab, siis on töötajal õigus ülesütlemine vaidlustada ja nõuda hüvitist.

Tööandja peab töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü (TLS § 35). Kuna töötajal on õigus alkomeetrisse puhumisest keelduda, siis ainuüksi see ei saa olla põhjuseks töö mitte andmiseks. Küll aga kui tööandja suudab tõendada töötaja joobes olekut, siis saab see olla põhjuseks töö mitte andmiseks ning keskmise töötasu mitte maksmiseks.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).