Tööõigus


Küsimus: Kas tööandja võib saata minu töötelefonile sms i ükskõik mis kell ja nõuda minu ilmumist tööülesandeid täitma?12.09.2017

Tere töötan täistööajaga töölepinguga s.o. 8.30-17.00 ja 40 tundi nädalas
autojuhina

Töölepingus siis niisugune punkt:
Tööandja korraldusel on Töötaja kohustatud töötama ka tööaja väliselt, kui tööülesannete täitmine sellisel ajal ei ole vastuolus töö olemusega ning töö sellisel ajal on vajalik Ettevõtte normaalseks funktsioneerimiseks.

Kas tööandja vastavalt sellele punktile võib saata minu töötelefonile sms i ükskõik mis kell ja nõuda minu ilmumist tööülesandeid täitma,

Vastus: Kaire Saarep, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Kui töötaja töötab arvestuslikult 8 tundi päevas ja 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul, siis on tegemist täistööajaga. Kui töötaja töötab 8 tundi päevas 5 päeva nädalas (iga nädal samadel päevadel), siis on tegemist nn tavalise tööajaga. Kui töötaja, kelle tööaeg on E-R kell 8.30-17.00, nn tavaline tööaeg, töötab peale kella 17.00 või nädalavahetustel, siis on ta teinud ületunnitööd. Ületunnitöö saab olla üksnes kokkuleppeline (TLS § 44 lg 1). See tähendab seda, et tööandja saab teha töötajale ettepaneku ületunnitöö tegemiseks, kuid töötajal on õigus ületunnitöö tegemisest keelduda. Ületunnitöö ei saa olla ette planeeritud, st selle tegemises ei saa abstraktselt kokku leppida. Ületunnitöö olemusest tulenevalt on tööandjal ja töötajal vaja ületunnitöö tegemises iga kord eraldi kokkulepe saavutada. Näiteks ei saa töötaja ja tööandja töölepingu sõlmimisel leppida kokku üldises klauslis, mille järgi teeb töötaja ületunnitööd vastavalt vajadusele. Selline kokkulepe on tühine ning eraldi kokkulepe tuleb iga kord siiski eraldi saavutada (ületunnitööst saab täpsemalt lugeda TLS kommenteeritud väljaandest lk 92-95 http://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/eesmargid_ja_tegevused/Too/Toolepingu_seadus/selgitused_toolepingu_seaduse_juurde.pdf).

Kui töötaja peab peale tööaega olema tööandjale kättesaadav ehk töötaja ei ole kohustatud täitma tööülesandeid, kuid on kohustatud olema valmis tööandja korralduse alusel tööülesandeid täitma asuma, siis on tegemist valveajaga (TLS § 48 lg 1). Valveaja kohaldamisel tuleb silmas pidada, et töötajale oleks tagatud igapäevane ja iganädalane puhkeaeg (TLS § 48 lg 2).

TLS § 51 lg 1 kohaselt peab töötajale 24-tunnise ajavahemiku jooksul jääma vähemalt 11 tundi järjestikust puhkeaega. TLS § 52 lg 1 kohaselt peab töötajale seitsmepäevase ajavahemiku jooksul jääma vähemalt 48 tundi järjestikust puhkeaega.

Toome selgitava näite. Töötaja tööaeg on 8 tundi, millele järgneb valveaeg. Arvestades TLS § 48 lg 2 ja TLS § 51 lg 1 piirangut, saab valveaeg antud juhul olla maksimaalselt 5 tundi pikk, millele peab järgnema vähemalt 11-tunnine järjestikune vaba aeg. See tähendab, et tööaeg + valveaeg kokku ei tohi minna vastuollu töö- ja puhkeaja regulatsiooniga.

Valveaega tuleb eristada tööajast. Kuna valveajal ei saa töötaja täiel määral puhkamisele keskenduda ning peab olema vajadusel valmis kohe tööülesandeid täitma, on õigustatud valveaja eest tasu maksmine 1/10 ulatuses kokkulepitud töötasust (TLS § 48 lg 1). On lubatud kokku leppida ka suuremas valveaja tasus.

Kui töötaja peab valveaja katkestama ja asuma täitma tööülesandeid, siis tööülesannete täitmise eest tuleb maksta kokkulepitud töötasu (TLS § 48 lg 3). Näiteks kui töötaja valveaeg on planeeritud kestma 5 tundi, kuid see katkestatakse ja töötaja peab asuma täitma tööülesandeid 2 tunni ulatuses, siis saab ta valveajatasu 3 tunni eest ja töötasu 2 tunni eest.

Lisame, et valveaja puhul on tegemist kokkuleppega, mitte tööandja poolt ühepoolselt määratava kohustusega. Tööandja võib töötajale teha ettepaneku valveaja kohaldamiseks, kuid töötaja võib sellest keelduda. Keeldumisest on soovitav teada anda kirjalikult, et vältida hilisemaid arusaamatusi.

Kui valveajas ei ole kokku lepitud, siis üldjuhul ei pea töötaja tööandjale peale tööaega kättesaadav olema. Ületunnitöö tegemist saab tööandja nõuda üksnes tööandja ettevõtte või tegevusega seotud ettenägematute asjaolude tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks (TLS § 44 lg 4). Muul juhul nõuab ületunnitöö tegemine eelnevat kokkuleppe saavutamist töötaja ja tööandja vahel.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).