Tööõigus

Lugupeetud pöörduja

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 5 lg 1 p 5 kohaselt peab töölepingu kirjalik dokument sisaldama töö eest makstavat tasu, milles on kokku lepitud (töötasu), sealhulgas majandustulemustelt ja tehingutelt makstavat tasu, töötasu arvutamise viisi, maksmise korda ning sissenõutavaks muutumise aega (palgapäev), samuti tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed. See tähendab seda, et töötasu suurus ja selle erinevad osad peavad olema selged ja mõlemale poolele arusaadavalt kirjeldatud ning kokku lepitud. Kui töötaja töötasu koosneb erinevatest osadest, nt lisatasudest, siis peab olema selge, millist lisatasu, milliste ülesannete täitmise eest saadakse.

Lisatasu puhul tuleb märkida, et selle puhul tuleb hinnata, kas makstav lisatasu on tööandja ühepoolselt määratav preemia või on tegemist töötasu osaga. Tööandja poolt ühepoolselt määratava lisatasuga on tegemist nt jõulupreemia maksmisel, mida makstakse üks kord aastas ja mille maksmist või mittemaksmist võib tööandja ühepoolselt muuta. Töötajal ei ole igakuiselt õigus nõuda tööandja poolt ühepoolselt makstavat preemiat. Kui lisatasu/preemia on tasu töö tegemise eest, siis üldjuhul on tegemist töötasu osaga. Töötasu ei saa tööandja ühepoolselt vähendada ega muuta (TLS § 12). Lisaks võib vastavasisulise näite tuua Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-118-10, kus Riigikohus on asunud seisukohale, et tööandja (k.a ühepoolselt) kinnitatud tulemustasu maksmise juhend on tööandja kehtiva palgakorralduse osa ja see muutub töölepingu osaks.

Seega igasuguste lisatasude kokku leppimisel tuleb olla väga täpne, sest nende muutmine hiljem võib osutuda keerukaks. Kui lisatasu on kokkulepitud konkreetse ülesande täitmise eest, siis kui nimetatud ülesannet ei täideta, siis vastavat tasu ei tule ka maksta. Samas võib sellisel juhul tekkida probleeme kokkulepitud töökoormise andmisel. Kui töötaja ja tööandja on kokku leppinud nt täistöökoormuses, siis tuleb töötajale see koormus igakuiselt ka tagada. Töökoormust, tööülesandeid ja töötasu saab muuta üksnes mõlema poole nõusolekul.

Õpetajate puhul saab tööülesandeid vaadelda ka tervikuna, sest õpetajatöö on tervik ja kõik ülesanded peavad mahtuma üldtööaja sisse. Õpetajatöö on vahetu õppe- ja kasvatustöö ning sellega vahetult seotud tegevus nagu tundide ettevalmistamine, klassijuhatamine, tööde parandamine, õppekäigud jms. Seega töötasu ja tööülesannete kokkuleppimisele saab läheneda kahte pidi. Üheks võimaluseks on kokku leppida töökoormuses ja kõigis tööülesannetes (mis võivad perioodide kaupa küll muutuda, ühel perioodil on ühte ülesannet rohkem, teist vähem ja vastupidi) ning ühes töötasus, mis on muutumatu sõltumata tööülesannete jaotusest. Teiseks võimaluseks on kokku leppida iga tööülesande eest eraldi töötasu/lisatasu, kuid sellisel juhul tuleb järgida, et kokkulepitud töökoormus oleks tagatud.

Soovitame lisaks lugeda Haridus- ja Teadusministeeriumi koostatud infomaterjali õpetaja töölepinguliste õiguste ja kohustuste kohta, mis on kättesaadav siin: https://www.hm.ee/sites/default/files/opetaja_tooaja_infomaterjal_trukiks_2014.pdf

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).