Tööõigus


Küsimus: Kuidas peaks vormistama lepingud, kui töötaja töötab aeg-ajalt ka teise tööandja juures?12.10.2017

Tere,
Töötaja töötab kahes ettevõttes. Nt ettevõtte X on tema peamine töökoht ning tulumaksuvaba miinimumi kasutatakse seal, kuid vahepeal teeb tööd teises ettevõttes Y. Ettevõttes Y töö ei ole pidev ning töötajat kutsutakse vajadusel TL alusel.
Kuidas paremini vormistada töölepingut? Kui töötaja mõni aeg (kuu või rohkem) ei tee tööd ettevõttes Y, väljamakset ei toimu, kas on võimalik hoida teda töötamise registris maksuvabalt? sots.maksu miinimumi eest vastutab ettevõte X. Või mingi TSD maksude miinimum on ikka olemas?
Kui tihti võib töötajat registreerida EMTA-s, pärast TL lõpetada ning uuesti registreerida jne.?

Vastus: Kaire Saarep, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Kui töötaja ja tööandja sõlmivad töölepingu, siis on see kehtiv dokument on kohustuslik täitmiseks mõlemale poolele. Töölepingut reguleerib töölepingu seadus (edaspidi TLS). TLS § 28 lg 2 p-ide 1 ja 2 kohaselt on tööandja üks tähtsamaid kohustusi kindlustada töötaja kokkulepitud tööga ning maksta töö eest kokkulepitud tasu. Kui tööandja töötajat kokkulepitud mahus kokkulepitud tööga ei kindlusta, kuid töötaja on valmis tööd tegema, siis tuleb nimetatud aja eest maksta keskmist töötasu ehk nn alatunnitöötasu (TLS § 35). Töölepingut sõlmides tuleb kokku leppida konkreetses töökoormuses (TLS § 5 lg 1 p 7). Seega ei ole võimalik olukord, kus töötaja ühel kuul teeb tööd, teisel mitte. On küll võimalik kokku leppida summeeritud tööajas, kus tööaeg nädalate ja kuude lõikes kõigub.

Samas tuleb tähele panna, et mitte ühelgi kuul ei saa tööandja maksta töötajale vähem töötasu kui kehtestatud alammäär. TLS § 29 lg 6 kohaselt ei või Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäärast madalamat töötasu töötajale maksta. TLS § 29 lg 5 alusel on kehtestatud määrus nr 139 “Töötasu alammäära kehtestamine”, mille kohaselt on tunnitasu alammäär aastal 2017 2,78 eurot tunnis ja kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 470 eurot. Kui töötaja töötab osalise tööajaga, siis võib minimaalne töötasu olla proportsionaalne töökoormusega. Nt kui töötaja töötab arvestuslikult 4 tundi päevas ja 20 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul (nn 0,5 koormus), siis võib töötasu maksta proportsionaalselt. Antud näite puhul peab töötaja kuutasu kokkuleppe puhul saama minimaalselt 235 € kuus bruto (470/2) või kui töötaja ja tööandja on kokku leppinud tunnitasus, siis tuleb töötajale maksta miinimumtunnitasu korrutatuna kuu normtundidega (kuu normtundide arv kuude lõikes kõigub).

Seega tööandja peab töötajale igakuiselt tagama kokkulepitud mahus töö. Summeeritud tööaja korral töötundide arv kuude lõikes küll kõigub, kuid arvestusperioodi lõpuks tuleb kokkulepitud maht siiski tagada. Vastasel juhul tuleb alatundide eest maksta keskmist töötasu. Lisaks ei tohi ühelgi kuul maksta väiksemat töötasu kui kehtestatud alammäär.

Oluline on veel silmas pidada, et sotsiaalmaksuseaduse § 2 lg 2 kohaselt ei saa töötaja töötasult maksta väiksemat sotsiaalmaksu kui kehtestatud sotsiaalmaksu kuumäär. Seega osalise tööaja korral tuleb maksta sotsiaalmaks mitte makstavalt töötasult, vaid sotsiaalmaksu kuumääralt ehk sotsiaalmaksu minimaalne kohustus on 141,90 eurot kuus. Seda olenemata sellest, mitu tööandjat töötajal on.

Töölepingu sõlmimisel varieeruva töökoormusega, on mõistlik sõlmida eeldatava töökoormusega tööleping summeeritud tööajaga neljakuulise arvestusperioodiga. Pooled võivad igal ajal töölepingut, sh töökoormust muuta. Töökoormuse muutmine eeldab mõlema poole nõusolekut.

Töötajat töötamise registris n.ö maksuvabalt hoida ei saa. Töötaja ja tööandja võivad küll kokku leppida palgata puhkuses, kus tööandja töötajale töötasu ei maksa ja töötaja tööd ei tee, kuid kehtestatud sotsiaalmaksu kuumäär tuleb igal juhul tasuda.

Mis puudutab töölepingu lõpetamist ja uuesti alustamist, siis siin tuleb järgida tähtajalise töötamise reegleid. Tähtajalise töölepingu võib sõlmida üksnes siis, kui selleks on töö ajutisest tähtajalisest iseloomust tulenevad mõjuvad põhjused, eelkõige töömahu ajutine suurenemine või hooajatöö tegemine (TLS § 9 lg 1). Samuti võib tähtajalise töölepingu sõlmida ajutiselt äraoleva töötaja asendamise ajaks (TLS § 9 lg 2). Kui tööleping sõlmitakse vastuolus TLS § 9 lg-tega 1 või 2, siis loetakse tööleping algusest peale tähtajatuks. Lisaks on piirangud tähtajaliste lepingute ajalisel sõlmimisel. TLS § 10 lg 1 kohaselt kui töötaja ja tööandja on TLS § 9 lg 1 alusel sõlminud tähtajalise töölepingu samalaadse töö tegemiseks järjestikku rohkem kui kaks korda või tähtajalist lepingut pikendanud rohkem kui üks kord viie aasta jooksul, loetakse töösuhe algusest peale tähtajatuks. Tähtajaliste töölepingute sõlmimine loetakse järjestikuseks, kui ühe töölepingu lõppemise ja järgmise töölepingu sõlmimise vaheline aeg ei ületa kahte kuud.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).