Tööõigus

Lugupeetud pöörduja

Töölepingu kirjalikus dokumendis lepivad töötaja ja tööandja kokku tööülesannetes (töölepingu seadus (edaspidi TLS) § 5 lg 1 p 3). Tööülesannete kirjeldus võib sisalduda ka ametijuhendis, mis on töölepingu lahutamatu osa. Tööandja on kohustatud kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi (TLS § 28 lg 2 p 1). TLS § 15 lg 2 p 1 kohaselt teeb töötaja kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi. Seega töötajal on kohustus täita neid tööülesandeid, milles on kokku lepitud ja mis tulenevad töö iseloomust. TLS § 12 kohaselt saab töölepingu tingimusi, sh kokkulepitud tööülesandeid muuta üksnes poolte kokkuleppel. Samas iga tööülesanne ei pruugi sisalduda ametijuhendis, vaid võib tuleneda töö iseloomust. Kui töötaja ja tööandja ei ole kokku leppinud uutes tööülesannetes, siis TLS § 17 lg 1 kohaselt peab tööandja korraldus olema seotud töölepingus ettenähtud tööülesandega. Vastasel juhul on töötajal õigus sellest keelduda.

Kokkulepe tööülesannete muutmiseks võib olla nii suuline kui kirjalik. Seega tööandja võib töötajale alati teha ettepanekuid tööülesannete muutmiseks, kuid töötajal ei ole kohustust nõustuda. Töötaja võib uute tööülesannete pakkumise puhul pidada tööandjaga läbirääkimisi.

Selgitame lisaks töösuhte lõppemise aluseid. Tööandja saab töösuhte lõpetada üksnes põhjuse olemasolul. Töötaja keeldumine töölepingu muudatusest ei ole alus töölepingu lõpetamiseks. Tööandja saab töösuhte üles öelda ainult järgmistel alustel:
1) TLS § 86 lg 1 alusel katseaja tulemuste mittetäitmise tõttu. Tööandja peab põhjendama, millistele katseaja eesmärkidele töötaja ei vastanud.
2) TLS § 88 lg 1 p 1-2 alusel erakorraliselt töötaja töövõime vähenemise tõttu. Üljuhul on selleks töötaja töölt eemal viibimine haiguse tõttu vähemalt neli kuud või arstitõendi esitamine, milles nähtub, et kokkulepitud töö on töötajale vastunäidustatud.
3) TLS § 88 lg 1 p 3-8 alusel erakorraliselt töötaja rikkumise tõttu. Töötaja rikkumine on nt vargus, joobes peaga tööle tulemine, konkurentsikeelu rikkumine jms.
4) TLS § 89 lg 1 alusel erakorraliselt majanduslikel põhjustel (koondamine). Koondamine saab toimuda siis kui töö ümberkorraldamise, töömahu vähenemine või töö lõppemise tõttu ei ole anda kokkulepitud tingimustel tööd.

Kui tööandja ütleb töösuhte töötajaga ühel eelnimetatud alustest üles, siis on töötajal õigus 30 kalendripäeva jooksul alates ülesütlemisavalduse saamisest pöörduda töövaidluskomisjoni poole ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõudega ning nõuda lisaks hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Tööandja peab töövaidluskomisjoni tõendama ülesütlemise aluseks olevate asjaolude toimumist kirjalike tõenditega (s.h eelnevat hoiatamist ja rikkumise olemasolu ja raskust).

Teie kirjeldatud olukorras võib teatud tingimustel tulla kõne alla töölepingu ülesütlemine tööandja poolt majanduslikel põhjustel (koondamine). Nt valdade ühinemisel toimub töö ümberkorraldamine, mile käigus nt kaks ametikohta liidetakse ning seetõttu ei ole töötajale enam kokkulepitud tingimustel tööd anda. Samas tuleb rõhutada, et iga töötaja keeldumine tööandja ettepanekutest (nt tööülesannete muutmine, töötasu vähendamine) ei pruugi olla alus koondamiseks. Igat olukorda tuleb vaadelda eraldi, kas kõik tingimused koondamiseks on täidetud.


Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).