Tööõigus

Lugupeetud pöörduja

Tööandja ei saa töötajat nii öelda kinni hoida. Samas tuleb märkida, et töötaja peab üldjuhul järgima seaduses sätestatud etteteatamistähtaega. Alljärgnevalt selgitame, millised on töötaja võimalused töösuhte ülesütlemiseks.

Töötaja võib töösuhe igal ajal üles öelda omal soovil töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 85 lg 1 alusel teatades sellest TLS § 98 lg 1 kohaselt vähemalt 30 kalendripäeva ette. Töötaja ei pea põhjendama omal soovil ülesütlemist. Põhjuseks võib olla uue töö leidmine, kolimine teise linna, töö enam ei meeldi vms. Põhjus võib jääda töötaja enda teada.

Ülesütlemiseks esitab töötaja kirjaliku ülesütlemisavalduse ja märgib avaldusele töösuhte viimase kuupäeva ehk kuupäeva, mis saabub 30 kalendripäeva pärast.

Kuna ülesütlemisavaldus on ühepoolne tahteavaldus ning muutub kehtivaks selle kättesaamisega (tsiviilseadustiku üldosa seadus § 69 lg 1), siis see tähendab seda, et kui tööataja on teinud kirjaliku ülesütlemisavalduse ning tööandja on selle kätte saanud, siis on tegemist kehtiva avaldusega. Kuna tegemist on ühepoolse tahteavaldusega, siis on see kehtiv täpselt sellisel kujul nagu töötaja selle tegi. Avalduse kehtima hakkamiseks pole tööandja nõusolekut, sh allkirja tarvis. Näiteks kui Te ütlete töösuhte üles omal soovil ja olete märkinud avaldusele töösuhte lõppemise kuupäevaks sama kuupäeva, mil avalduse esitasite (ehk ei järginud etteteatamistähtaega), siis töösuhe lõpebki avaldusel märgitud kuupäeval, sest tegemist on ühepoolse avaldusega, mis muutub kehtivaks kättesaamisega. Samas tuleb rõhutada, et kui töötaja teatab ülesütlemisest ette vähem kui seadus ette näeb, siis on tööandjal TLS § 100 lg 5 alusel õigus nõuda hüvitist vähem ette teatatud aja eest.

Etteteatamistähtaja võib töötaja TLS § 98 lg 2 kohaselt jätta järgimata kui ta ütleb töösuhte üles erakorraliselt ning kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni.

TLS § 91 lg 3 kohaselt võib töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötaja isikust tuleneval põhjusel, eelkõige kui töötaja terviseseisund või perekondlikud kohustused ei võimalda tal kokkulepitud tööd teha. Erakorraliseks sündmuseks võib olla perekonnaliikme ootamatu haigus, keda on tarvis hooldada, töötaja enda haigestumine, mis ei võimalda kokkulepitud töö tegemist jätkata vms sündmus. TLS § 91 lg-t 3 kasutatakse juhtudel, kus töösuhe ei saa enam ühtegi päeva jätkuda ning töötaja jätab etteteatamistähtaja järgimata ehk ütleb töösuhte üles n.ö päeva pealt. Erakorralist ülesütlemist peab töötaja kirjalikult ülesütlemisavaldusel põhjendama.

Kokkuvõttes võib öelda, et töötajal tuleb hinnata, kas tal on võimalik töösuhe üles öelda omal soovil järgides etteteatamistähtaega või on tegemist erakorraliste ajaoludega, mille puhul pole etteteatamistähtaja järgimine võimalik. Kolimine on üldjuhul ette teada pikemalt ning seetõttu pole tegemist ka erakorraliste asjaoludega. Kolimine võib olla erakorralise ülesütlemise põhjus juhul kui kolimise on tinginud erakorralised asjaolud, mida ei olnud võimalik ette näha, nt põleb maja maha ning seetõttu on tarvis kiirelt kolida teise linna.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).