Tööõigus


Küsimus: Kas saan lõpetada töölepingu nii, et see ei oleks vabatahtlik lahkumine, põhjuseks see, et palka makstakse nii nagu parasjagu juhtub?14.03.2018

Tere.
Kas mul on võimalik lõpetada tööleping tööandjaga omalt poolt nii, et see ei läheks kirja vabatahtliku lahkumisena ja kas mul on õigus töötuskindlustushüvitisele?
Tööandja viivitab palgaga ja see on kestnud juba väga pikka aega. Töölepingus ei ole kirjas palga maksmise kuupäeva ja tavaliselt makstakse palk kuu lõpus, tihti ka jupi kaupa.
Töölepingus seisab mul, et "palka makstakse iga kuu järgneval dekaadil", kas sõna dekaad võib üldse töölepingus kasutada?
Tihtipeale on ka nii, et palgapäev on ära olnud aga ülemus ei ole palka välja maksnud ja siis oled sunnitud küsima raamatupidamisest avanssi.
Kas mul on võimalus nii, et see ei lähe vabatahtliku lahkumisena kirja, vaid olude sunnil, mis on tingitud tööandja lepingu rikkumisest ja kas mul on õigus töötuskindlustushüvitisele ja kuidas peaksin ma toimima?
Lugupidamisega

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere!

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 5 lg 1 p 5 kohaselt peavad töölepingu kirjalikus dokumendis sisalduma töötasu osas vähemalt järgmised andmed: töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud (töötasu), sealhulgas majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu, töötasu arvutamise viis, maksmise kord ning sissenõutavaks muutmise aeg (palgapäev). Tulenevalt TLS § 28 lg 1 p 2 kohustub tööandja maksma töötajale töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal.

TLS § 33 sätestab töötasu maksmise aja, koha ja viisi. Töötasu tuleb maksta vähemalt kord kuus kokkulepitud tähtpäeval töötaja määratud pangakontole, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Samas võivad töötaja ja tööandja leppida kokku töötasu maksmises lühema ajavahemiku järel.

Seega peab tööandja arvestama, et töötasu oleks välja makstud õigeaegselt, s.t. jõuaks töötaja kätte/pangakontole kokkulepitud kuupäeval.

Tööinspektsioon on seisukohal, et palgapäev peab olema määratletud konkreetse tähtpäevana. Kui lepingus on märgitud, et töötasu laekub töötaja arvelduskontole iga kuu järgneva kümne päeva jooksul, siis on tegemist palgapäeva määratlemisega vahemikuna, mis ei ole aga seaduse eesmärki silmas pidades korrektne. Seaduse mõte ja eesmärk on see, et töötajal oleks täpselt teada, millal talle töötasu makstakse või millal laekub töötasu tema pangakontole. Ühtlasi annab konkreetses päevas kokkuleppimine töötajale võimaluse arvestada ning planeerida oma kohustuste täitmist. Kehtestades töötasu maksmise perioodina, loob tööandja sellega põhjendamatu ootuse saada töötasu juba perioodi alguses. See on aga töötaja jaoks halvendav tingimus.

Tööandjal on kohustus kokkulepitud palgapäeval töötajale töötasu maksta. Kui tööandja töötasu ei maksavõi maksmisega viivitab, on Teil õigus nõuda viivist võlaõigusseaduse §-des 94 ja 113 sätestatud tingimustel ja korras (hetkel päevas ligikaudu 0,022%). Kui tööandja korduvatele pöördumistele ei reageeri, on Teil võimalus saamata jäänud töötasu ja viivise nõudega pöörduda töövaidlusorganisse.

Kui töötaja rikub järjepidevalt oma kohustusi ja see mõjutab Teie heaolu olulisel, on töötajal võimalik tööandjat hoiatada. Hoiatuse mõte on selles, et juhul kui töötaja soovib töölepingu üles öelda lepingulise kohustuse rikkumise tõttu, peab ta andma esmalt tööandjale mõistliku tähtaja rikkumise lõpetamiseks (võlaõigusseadus § 196 lg 2). Läbi hoiatuse saab tuletada vastaspoolele meelde tema lepingulisi kohustusi ja pöörata tähelepanu kohustuste rikkumisele, samal ajal hoiatades võimalike tagajärgede eest juhul kui lepingurikkumine jätkub. Hoiatus võib olla nii suuline, kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kui kirjalik.

Kui tööandja jätkab ka pärast hoiatamist kohustuste rikkumist, võib kõne alla tulla töösuhte erakorraline ülesütlemine. TLS näeb töötajale ette võimaluse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 91 lg 2 alusel, tööandjapoolse olulise rikkumise korral, näiteks olulise viivitamisega töötasu maksmisel. See, mis on oluline viivitamine, seadus ei täpsusta. Mõne inimese jaoks on oluline viivitamine üks päev, teise jaoks on olulise viivitamisega tegemist siis, kui on möödunud näiteks nädalaid või isegi kuid. Hindama peate seda ise, arvestades sellega kaasnevaid asjaolusid, eelkõige arvestades võimaliku kahju tekkimist.

Kui Te leiate, et tööandjapoolne pidev töötasu maksmisega viivitamine on oluline rikkumine ja töösuhte jätkumine pole seetõttu võimalik, on Teil võimalik tööleping erakorraliselt üles öelda esitades selleks tööandjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavalduse (e-kiri, kiri, SMS jne). Avalduses tuleb ülesütlemist põhjendada (millist kahju pidev viivitamine tekitab ning miks ei ole võimalik töösuhet jätkata).

Kui töötaja ütleb töösuhte üles tööandjapoolse olulise kohustuse rikkumise tõttu, on tööandjal kohustus maksta töötajale hüvitiseks kolme kuu keskmine töötasu (TLS § 100 lg 4).

Kindlasti tuleb silmas pidada, et kui tööandja vaidlustab erakorralise ülesütlemise, peab töötaja suutma põhjendada, milles seisneb tööandja kohustuse rikkumine. Kui kõiki asjaolusid arvestades töövaidlusorgan leiab, et tegemist ei olnud erakorraliste asjaoludega, võidakse ülesütlemine tunnistada tühiseks ja tööandja võib nõuda töötajalt mõistlikku hüvitist.

Õigus töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul, kes vastab kolmele tingimusele:
1) ta on töötuna arvele võetud;
2) tal on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul (vajadusel perioodi pikendatakse lapsehoolduspuhkuse aja võrra);
3) viimane töö- või teenistussuhe on lõpetatud alusel, mis annab õiguse hüvitisele (nt koondamine, töötaja erakorraline ülesütlemine TLS § 91 lg 2 alusel, katseaja või tähtajalise töösuhte lõppemine).

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).