Tööõigus


Küsimus: Kas pidev püstine töö on aluseks, et nõuda tööandjalt kvaliteetseid tööjalatseid ja ravitaldu?28.03.2018

Tere,
Küsimus puudutab teenindavas sektoris töötavaid inimesi - klienditeenindajad. Inimesed, kelle töö toimub enamasti püsti seistes või mööda müügisaali ringi kõndides (erinevate poodide müüjad va. kassiirid).
Kas pidev püsti seismine (tool kassa taga on küll olemas, kuid klienti teenindases ja tooteid esitledes tuleb seista püsti, mis moodustab 95% tööajast) on piisav põhjus, tekitamaks tööandjale kohustuse töötaja poolse soovi korral, töötajale ostma/kompenseerima töötamise jaoks jalanõud - ravitallad või ravijalanõud, kuna pidev püstiseismine muudab selja kangeks ja paneb selle valutama.

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere!

Tööandjal on kohustus riskianalüüsi käigus tuvastada töökeskkonnas ja töös esinevad ohutegurid sh füsioloogilised ohutegurid. Üheks füsioloogilise ohuteguri osaks on pidev töötamine jalgadel st töö, mis on seotud pideva seismise ja käimisega. Kui töötajate töö on seotud pideva seismisega ja käimisega, siis vale tööjalats võib põhjustada muutusi pöialuudes ning võib lameneda pöia risti- ja pikivõlv. Sellised muutused pöidades on seljavalude, jalavalude põhjustajateks ning võivad põhjustada muutusi selgroo füsioloogilistes kõverustes, nõgusustes. Tööjalatsite valimisel tuleb lähtuda individuaalsest sobivusest töötajale. Sobivad tööjalatsid pikaajalisest jalgadel viibimisest tekkida võivate tervisehäirete vältimiseks on kannarihmaga, kontsa kõrgusega 3-4 cm ning tallatoega.

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lõige 1 punkt 11 sätestab, et tööandja on kohustatud oma kulul andma töötajale isikukaitsevahendid, tööriietuse ning puhastus- ja pesemisvahendid, kui töö laad seda nõuab, ning korraldama töötajale isikukaitsevahendi kasutamise väljaõppe. Tööriiete osaks loetakse ka tööjalanõusid.

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 12 (1) lõige 1 sätestab, et tööandja ennetustegevus on meetmete kavandamine ja rakendamine terviseriskide vältimiseks või vähendamiseks ettevõtte töö kõikides etappides ning töötaja kehalise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamiseks.

Nimetatud § lõige 3 sätestab, et töötervishoidu, tööohutust ja -hügieeni käsitlevate meetmete kavandamine ja rakendamine ei tohi tuua töötajatele kaasa rahalisi kulutusi.

Ülaltoodust tulenevalt on tööandjal kohustus väljastada töötajatele, kelle töö on seotud pideva seismise ja käimisega, tööjalanõud.

Lisaks on tööandja kohustuseks kujundada ja sisustada töökohad selliselt, et oleks võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaolu (töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 4 lõige 2).

Töötaja füüsilise ja vaimse ülekoormuse vältimiseks peab tööandja kohandama töö töötajale võimalikult sobivaks. Töökoha kujundamisel ja töö korraldamisel peab arvestama töötaja kehalisi, vaimseid, soolisi ja ealisi iseärasusi, tema töövõime muutumist tööpäeva või vahetuse jooksul ning võimalikku pikaajalist üksinda töötamist (töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 9 lõige 3).

Tööandjal on kohustus sisustada töökohad selliselt, et töötajatel ei tekiks füüsilist ülekoormust ja sellest tulenevaid terviseprobleeme. Üheks võimaluseks füüsilise ülekoormuse vältimisel on luua töötajatele töökohal istumisvõimalus (nt võttes kasutusele nõjatoolid), kui töö laad seda võimaldab (nt lubada töötajatel tooli/nõjatooli kasutamist, kui kaupluses kliente ei ole).

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).