Tööõigus

Tere!

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 28 lg 2 p 2 järgi on tööandja kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Kui tööandja oma kohustust rikub, võib töötajal tekkida võlaõigusseaduse alusel õigus keelduda töö tegemisest. Siinkohal teadmiseks, et ajal mil Te tööst keeldute, ei ole Teil õigust ka töötasule.

Tööandja ühepoolselt palgata puhkusele töötajat saata ei saa, see peab toimuda siiski kokkuleppel. Kui tööandjal pole tööd anda, aga töötaja on töötegemiseks valmis ning ei ole nõus tasustamata puhkusega, peab tööandja maksma töötajale selle aja eest keskmist töötasu.

Samuti on töötajal TLS § 91 lg 2 alusel õigus tööleping erakorraliselt üles öelda põhjusel, et tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega.

See, mis on oluline viivitamine, seadus ei täpsusta. Mõne inimese jaoks on oluline viivitamine üks päev või mõned nädalad, teise jaoks on olulise viivitamisega tegemist siis, kui on möödunud näiteks kuu või mitu. Hindama peate seda ise, arvestades sellega kaasnevaid asjaolusid, eelkõige arvestades võimaliku kahju tekkimist.

Enne töölepingu erakorralist ülesütlemist on vajalik tööandjale teha hoiatus. Hoiatusega tuleb pöörata tööandja tähelepanu probleemile ning nõuda rikkumise lõpetamist. Soovitavalt teha hoiatus kirjalikult, millega on hilisemas vaidluses võimalik tõendada tööandjale hoiatuse tegemist.

Kui Te leiate, et tööandjapoolne töötasu maksmisega viivitamine on oluline rikkumine ja töösuhte jätkumine pole seetõttu võimalik, samuti ei ole tööandja reageerinud Teie tehtud hoiatusele, on Teil võimalik tööleping erakorraliselt üles öelda esitades selleks tööandjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavalduse (e-kiri, SMS, kiri). Avalduses tuleb ülesütlemist põhjendada (millist kahju töötasuga viivitamine tekitab ning miks ei ole võimalik töösuhet jätkata).

Kui töösuhe lõpeb, on tööandjal kohustus maksta töölepingu lõppemise päeval välja n-ö lõpparve (TLS § 84) ehk väljateenitud töötasu ning aegumata ja kasutamata jäänud põhipuhkuse hüvitis. Töölepingu erakorralisel ülesütlemisel on tööandjal kohustus lisaks lõpparvele maksta töötajale hüvitiseks kolme kuu keskmine töötasu (TLS § 100 lg 4).

Kindlasti tuleb silmas pidada, et kui tööandja vaidlustab erakorralise ülesütlemise, peab töötaja suutma põhjendada, milles seisneb tööandja kohustuse rikkumine. Kui kõiki asjaolusid arvestades vaidlusorgan leiab, et tegemist ei olnud erakorraliste asjaoludega, võidakse ülesütlemine tunnistada tühiseks ja tööandja võib nõuda töötajalt mõistlikku hüvitist.

Kui tööandja ei maksa Teile töötasu, saate Te saamata jäänud töötasu nõudega pöörduda töövaidlusorganisse (s.o kohus või töövaidluskomisjon). Töövaidluskomisjonile esitatava avalduse ja töövaidluskomisjonide kontaktid leiate Tööinspektsiooni kodulehelt: http://www.ti.ee/est/toosuhted-toovaidlus/toovaidluste-lahendamine/alates-2018a-saabunud-toovaidluste-lahendamine/.

Töötasuga viivitamise korral on töötajal õigus nõuda viivist. Viivise määr käesoleval hetkel on 8,0% aastas ehk ligikaudu 0,022% päevas.

Kui ettevõtte suhtes alustatakse pankrotimenetlust, tuleks oma nõuetega pöörduda pankrotihalduri poole.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).