Tööõigus


Küsimus: Mida teha, kui töötasin 4 päeva ja suulise kokkuleppe järgi enam tööle ei läinud, nüüd aja juhataja eitab kokkulepet?04.06.2019

Tere
Käisin X ettevõttes tööl 4 päeva, kuid sain aru, et töö pole see mida teha tahaksin. Kirjalikku töölepingut pole sõlmitud. Helistasin firma juhile ja rääkisin olukorrast. Ülemus sai aru ja mõlemapoolselt lõpetasime töösuhte. Lubas 2 päeva hiljem kokku saada, et ka rahaasjad korda ajada.
Nüüd kõnedele ei vasta. Saatis e-kirja, et kuna tööle tulen ja et tema pole nõusolekut andnud töölt lahkumiseks ehk eitab meie eelnevat kokkulepet. Nõuab, et ma 2 nädalat veel seal edasi töötaks. Mis võimalused mul on, et ma ei peaks seal enam tööd tegema. Nägin seal olles, et seal makstakse ümbrikupalka, kas see on piisav põhjus erakorraliseks ülesütlemiseks?
Parimat

Vastus: Kaire Saarep, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 4 lg 2 kohaselt sõlmitakse tööleping kirjalikult. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Seega kui kirjalik tööleping puudub, kuid tehakse tööd, mis vastab TLS § 1 lg-tes 1 ja 2 sätestatud tingimustele, siis on sõlmitud suuline tööleping.

TLS § 1 lg-d 1 ja 2 esile töölepingu põhikriteeriumid:
- töö kui järjepideva protsessi tegemine (töötaja ja tööandja seovad end töölepinguga ning tekib ootus töötaja/töö olemasoluks pikemaks ajaks);
- tööd tegeva isiku allutatus tööd andva isiku juhtimisele ja kontrollile, st töötaja kohustus järgida tööülesannete täitmisel tööandjalt saadud korraldusi ning tööandja õigus kontrollida töötaja kohustuste täitmist (tööandja määrab ära töö tegemise koha, aja ja viisi);
- töö eest perioodilise tasu maksmine (TLS § 33 lg-st 1 tulenev kohustus maksta töötasu vähemalt korra kuus);
- töötamine tööandja ruumides ja tööandja töövahendite kasutamine.

Ehk kui töötaja asus tegema tööd, kuid kirjalik tööleping puudus, siis tööle asumisega sõlmiti poolte vahel suuline tööleping, millele kehtivad kõik töölepingu seadusest tulenevad õigused (nt õigus saada töötasu) ja kohustused, sh kohustus järgida ülesütlemisel etteteatamistähtaega.

TLS § 96 kohaselt peab töötaja katseajal ülesütlemisest ette teatama vähemalt 15 kalendripäeva. Samuti tuleb etteteatamistähtaega järgida suulise töösuhte korral. Ülesütlemisest tuleb ette teatada kirjalikult. Suuline ülesütlemine on tühine (TLS § 95 lg 1). Kui töötaja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud, on tööandjal õigus nõuda hüvitist vähem etteteatatud aja eest (TLS § 100 lg 5). 

Seega Teil on suuline töösuhe, tööandjal on kohustus tehtud töö eest töötasu maksta, kuid kui Te ei ole tööandjaga jõudnud kokkuleppele lõpetada töösuhe § 79 alusel (poolte kokkulepe), siis tuleb Teil töösuhe üles öelda järgides etteteatamistähtaega, milleks on 15 kalendripäeva.

Erakorraline ülesütlemine tuleb kõne alla TLS § 91 lg 2 alusel tööandja rikkumise tõttu, eelkõige, kui:
1) tööandja on kohelnud töötajat ebaväärikalt või ähvardanud sellega või lubanud seda teha kaastöötajatel või kolmandatel isikutel;
2) tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega;
3) töö jätkamine on seotud reaalse ohuga töötaja elule, tervisele, kõlbelisusele või heale nimele.

Asjaolu, et Te kahtlustate tööandjat maksudes kõrvale hiilimises, ei saa olla erakorralise ülesütlemise aluseks. Kuna sularahas on lubatud töötasu maksta, siis ei saa seda lugeda rikkumiseks. Rikkumisest saate Te teada alles siis, kui on saabunud palgapäev ning tööandja ei ole nõuetekohaselt makse tasunud. Hetkel ei ole rikkumist toimunud, on üksnes tugev eeldus, et rikkumine võib lähiajal toimuda. Lisaks tuleb mainida, et iga rikkumise korral peab vastaspoolele andma aega rikkumise lõpetamiseks. Ükskõik, kas rikkujaks on töötaja või tööandja, tuleb eelnevalt teha teisele poolele hoiatusi ning kui hoiatused ei ole toonud kaasa rikkumise lõpetamist, siis võib tööandja töötaja vallandada või töötaja võib töösuhte erakorraliselt TLS § 91 lg 2 alusel üles öelda.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).