Tööõigus


Küsimus: Kas meil on õigus nõuda tasu päevade eest, et olime tööta ning informatsioonita nädal aega?04.06.2019

Tervist!
Lõpetasime töölepingu tööandjast tulenevatest põhjustest, sh.
1) ei maksnud õigeaegselt palka (kuigi lepingus oli märgitud)
2) kui maksti, siis tavaliselt kahes osas (aeg võiks varieeruda)
3) viimaseks punktiks tuli see, et päeva pealt pandi tootmine kinni rendiandjate poolt võlgnevuse tõttu ning nädala jooksul ei olnud absoluutselt mingit informatsiooni (valitses täielik teadmatus, lükati päevast päeva, ülemust ei olnud kuuldagi).
OK, lõpuks said lahkumisavalduse (omal soovil) tehtud 20.mail. Nüüd venitatakse lõpparve koostamisega (eelmise kuu palgast tuli alles esimene pool 24.mail, muide palgapäevaks oli 15.kuupäev).
Teine asi - kas meil on õigus nõuda samuti nende päevade eest, et olime tööta ning informatsioonita nädal aega?

Vastus: Kaire Saarep, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Teie küsimusest ei selgu, kas Te ütlesite töösuhte üles erakorraliselt tööelpingu seaduse (edaspidi TLS) § 91 lg 2 alusel tööandja rikkumiste tõttu või korraliselt TLS § 85 lg 1 alusel omal soovil. Eeldame vastamisel, et Te olete tööandjale andnud kirjaliku ülesütlemisavalduse ja tööandja on selle kätte saanud.

Ülesütlemisavaldus (ükskõik, millisel õigusliku alusel tehtud) on ühepoolne tahteavaldus, mis muutub kehtivaks selle kättesaamisega (tsiviilseadustiku üldosa seadus § 69 lg 1). See tähendab seda, et kui Teie olete teinud kirjaliku ülesütlemisavalduse, kas erakorraliselt TLS § 91 lg 2 alusel või korraliselt TLS § 85 lg 1, ning tööandja on kirjaliku avalduse kätte saanud, nt e-kirja teel, siis on tegemist kehtiva avaldusega, mis tööandja nõusolekut ega allkirja enam ei vaja.

Kuna töösuhe lõpeb avalduse alusel, siis lõpeb töösuhe kuupäeval, mille töötaja märkis avaldusele kui töösuht viimase kuupäeva. Töösuhte viimasel kuupäeval maksab tööandja TLS § 84 lg 1 alusel lõpparve. Kui tööandja ei ole töösuhte viimasel päeval töötajale lõpparvet maksnud, siis on töötajal õigus pöörduda töövaidluskomisjoni poole saamata jäänud töötasu ja puhkusehüvitise nõudega. Kui töötaja ütles töösuhte üles TLS § 91 lg 2 alusel, siis on tal lisaks õigus nõuda ka hüvitist tööandja rikkumiste tõttu kuni kolme kuu keskmise töötasu ulatuse. Kui töötaja ütles töösuhte üles omal soovil, siis hüvitist tööandja rikkumiste tõttu kolme kuu suuruse töötasu ulatuses töötajal õigus nõuda ei ole. Lisaks on töötajal õigus nõuda hilinetud päevade eest viivist, mis vastavalt võlaõigusseaduse §-idele 94 ja 113 on 0,022% päevas.

Mis puudutab töötasu päevade eest, mil töötaja tööd ei teinud, siis seda olukorda reguleerib TLS § 35, mille kohaselt on töötajal õigus keskmisele töötasule aja eest, mil töötaja oli töövõimeline ja valmis tööd tegema, kuid tööandja ei kindlustanud töötajat tööga. Eeldusel, et Te olite sel nädalal valmis tööd tegema ja näitasite töö tegemise tahet ka tööandjale (nt pöördusite kirja teel tööandja poole ja tundsite huvi, kas ja millal saab tööle tulla), siis on Teil õigus tööta oldud aja eest nõuda keskmist töötasu. Keskmise töötasu nõudega tööta oldud aja eest, saate Te samuti pöörduda töövaidluskomisjoni poole.

Selgitused ja avalduse töövaidluskomisjonile esitamiseks leiate siit: https://www.ti.ee/est/toosuhted-toovaidlus/toovaidluste-lahendamine/avalduse-esitamine-toovaidluskomisjonile/

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).