Tööõigus


Küsimus: Kas see on õige, kui töötan 0,5 kohaga, aga oktoobris pakkus tööandja üksnes 2 päeval tööd?15.11.2019

Tere!

Töötan töölepingu alusel 0,5 kohaga. Töögraafik on väga ebamäärane, tavaliselt tean oma tööpäevi ette ainult nädala ulatuses. On esinenud ka seda, et tööjuurest helistatakse hommikul, et kas saan samal päeval tööle tulla. Minu poolt on olnud pidev valmisolek tööle tulla. Oktoobris pakkus tööandja ainult 2 tööpäeva ja lisaks oli 9 päeva põhipuhkust. Tööandja arvestas töötasu ainult 2 tööpäeva eest! Kas see on õiglane, kuna olen ju arvestanud, et töötan poole kohaga ja saan ka vastavat, töölepingus kokku lepitud tasu.
Ette tänades.

Vastus: Kaire Saarep, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Teie küsimusele vastamiseks on tarvis teada, kas Teil on ühe või mitmekuuline arvestusperiood. Lisaks tuleb arvestada, et puhkusel viibimine vähendab töötaja tööajanormi ja selle võrra tuleb vähem tööl käia.

Vastuse andmiseks selgitame esmalt, kuidas kokku leppida töökoormuses ja kuidas, kujuneb tööajanorm. Seejärel, kuidas väheneb tööajanorm, kui töötaja viibib puhkusel. Järgmiseks, kuidas kokku leppida summeeritud tööajas ja mida tähendab arvestusperiood. Ning lõpetuseks, kas kaks tööpäeva oktoobris võib poole kohaga töötades tulla kõne alla.

TÖÖKOORMUSE KOKKULEPE
Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 5 lg 1 p 7 kohaselt lepitakse töölepingu kirjalikus lepingus kokku tööajas ehk töökoormuses. Töökoormus on töölepingu oluline tingimus, mis on mõlemale poolele täitmiseks kohustuslik. TLS § 43 lg 1 kohaselt töötab töötaja arvestuslikult 8 tundi päevas ja 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul (täistööaeg) kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud lühemas tööajas (osaline tööaeg).

Kokkulepe töölepingus töökoormuse osas peab olema konkreetne. Täistööaja korral on töökoormus töölepingus sõnastatud järgmiselt: töötaja töötab täistööaja alusel arvestuslikult 8 tundi päevas ja 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Osalise tööaja puhul tuleb samuti konkreetne tundide arv välja tuua. Näiteks võib kokkulepe olla järgmine: töötaja töötab osalise tööaja alusel arvestuslikult 4 tundi päevas ja 20 tundi nädalas (nn 0,5 koormus).

Vastavalt kokkuleppele arvutatakse ka igakuine kalendaarne tööajafond ehk nn normtunnid. Töökoormus (nt osalise tööaja korral arvestuslikult 4 tundi päevas ja 20 tundi nädalas) ja tööpäeva pikkus ei pruugi olla samad. Töötaja, kes töötab osalise tööaja alusel (arvestuslikult 4 tundi päevas ja 20 tundi nädalas) võib töötada graafiku alusel nt 12 tundi päevas.

TÖÖAJAFONDI (NORMTUNDIDE) ARVUTAMINE
Normtundide arv kuude lõikes kõigub. Valem normtundide leidmiseks on järgmine: kalendaarsete tööpäevade arv (E-R, v.a riigipühad) × arvestuslik tundide arv päevas - 3 tundi kui töötaja tööpäev langeb uusaasta, Eesti Vabariigi aastapäeva, võidupüha või jõululaupäevale eelnevale tööpäevale. Valem normtundide leidmiseks on kõigile töötajatele samasugune. Seda olenemata sellest, kas töötaja töötab nädalavahetustel, päevasel või öisel ajal või aeg-ajalt ka riigipühadel. Samuti on normtundide arv sama töötajatel, kes töötavad kuutasu, tunnitasu, tükitasu vm töötasu arvutamise viisi alusel. Lisaks ei ole oluline, kas töötatakse ühe- või mitme kuulise arvestusperioodi alusel.

Toome selgitavad näited:

1) Juunikuus 2019 on 19 kalendaarset tööpäeva (E-R, v.a riigipühad). Töötaja töötab osalise tööaja alusel 4 tundi päevas ja 20 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Töötaja normtundide arv juunikuus on 19 × 4 = 76 tundi, eeldusel, et 23. juuni ei ole töötaja tööpäev. Kui 23. juuni on töötaja tööpäev, siis on töötaja normtundide arv 19 × 4 – 3 = 73.

2) Oktoobris 2019 on 23 kalendaarset tööpäeva (E-R, v.a riigipühad). Töötaja töötab osalise tööaja alusel 4 tundi päevas ja 20 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Töötaja normtundide arv oktoobrikuus on 23 × 4 = 92 tundi.

Kui töötaja viibib töölt eemal, siis tema tööajanorm väheneb. Tööajanorm saab väheneda kahel erineval viisil olenevalt sellest, kas tööajakava on koostatud või mitte.

TÖÖAJAFONDI (NORMTUNDIDE) VÄHENEMINE TÖÖLE EEMAL VIIIMISE TÕTTU
1) Tööajakava on koostatud, kuid töötaja viibib töölt eemal, nt puhkusel, haiguslehel vms. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-143-15 märkinud 13. punktis, et summeeritud tööaja arvestuse korral tuleb kokkulepitud tööaega vähendada üksnes töötaja tööajale langeva töölt eemal viibitud aja võrra. Tööajakavasse märgitud puhkepäevadele sattuva puhkuse aja võrra ei ole alust kokkulepitud tööaega vähendada. Vastasel korral vähendatakse tööaega aja võrra, mille jooksul ei oleks töötaja pidanud kokkuleppe kohaselt nagunii tööülesandeid täitma. Näiteks kui töötaja tööpäevad on E 11 tundi ja T 11 tundi K-N vaba, R 11 tundi, L 11 tundi, P 11 tundi kuid viibib E-P hoopis haiguslehel, siis väheneb tööajanorm 55 tundi.

2) Tööajakava ei ole koostatud, kuid töötaja viibib töölt eemal, nt puhkusel, haiguslehel vms. Sellisel juhul väheneb tööajanorm kokkulepitud töökoormuse võrra. Näiteks, kui töötaja töötab osalise tööaja alusel arvestuslikult 4 tundi päevas ja 20 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul (nn 0,5 koormus), siis tema tööajanorm väheneb 4 tundi iga kalendaarse tööpäeva kohta (E-R, v.a riigipühad). Näiteks kui töötaja viibib planeeritud põhipuhkusel 2 nädalat ning töötab osalise tööajaga arvestuslikult 4 tundi päevas ja 20 tundi nädalas, siis väheneb tema tööajanorm 40 tundi eeldusel, et kahe nädala sisse jääb 10 kalendaarset tööpäeva.

SUMMEERITUD TÖÖAJA JA ARVESTUSPERIOODI KOKKULEPE
Kui töötaja ja tööandja on kokku leppinud, et töötaja töötab graafiku alusel ehk summeeritud tööajaga, siis tuleb kokku leppida ka arvestusperioodi pikkuses ja tööajakava teatavaks tegemise tingimustes. Arvestusperioodi pikkus võib olla ühe kuni nelja kuu pikkune. Tööajakava teatavaks tegemise tingimused tähendab seda, et on kokku lepitud, et tööandja teeb töögraafiku ühe kuu kohta nt 25. kuupäevaks enne uue kuu algust.

Kui arvestusperiood on näiteks nelja kuu pikkune, siis liidetakse kokku nelja kuu normtunnid. Töötaja võib ühel kuul teha rohkem töötunde, kui normtundide arv ette näeb ja teisel vähem, kuid neljanda kuu lõpuks peaks olema töötatud normtundide ulatuses.

Toon selgitava näite.
Töötaja töötab osalise tööajaga arvestuslikult 4 tundi päevas ja 20 tundi nädalas (nn 0,5 koormus neljakuulise arvestusperioodi alusel. Arvestusperiood algab 1. august ja lõpeb 30. november. Töötaja normtunnid on 21 × 4 + 21 × 4 + 23 × 4 + 21 × 4 = 84 (august) + 84 (september) + 92 (oktoober) + 84 (november) = 344 tundi.

Töötaja võib töötada näiteks augustis 30 tundi, septembris 110 tundi, oktoobris 44 tundi ja novembris 160 tundi ehk kokku 344 tundi ning töötajal ei ole tekkinud ühtegi üle- või ala tundi.

KOKKUVÕTE, KAS OKTOOBRIS VÕIB TÖÖTADA KAKS TÖÖPÄEVA
Kui Te töötate osalise tööajaga arvestuslikult 4 tundi päevas ja 20 tundi nädalas, siis Teie oktoobrikuu normtundide arv on 21 × 4 = 84 tundi. Oletame, et Te viibisite planeeritud puhkusel ning 9 kalendripäeva põhipuhkuse hulka kuulus 7 kalendaarset tööpäeva (E-R), siis väheneb Teie tööajanorm 7 × 4 = 28 tunni võrra ehk oktoobrikuu norm on 84 – 28 = 56 tundi.

Kui Teil on ühekuuline arvestusperiood, siis peaksite Te töötama rohkem kui kaks päeva, sest 56 töötundi ei ole võimalik kahe tööpäevaga teha. Kui Teil on pikem arvestusperiood kui üks kuu, siis on võimalik, et Te töötate oktoobris 2 tööpäeva, saate selle eest töötasu ja põhipuhkuse eest põhipuhkusetasu. Mõnel Teisel kuul peaksite Te selle tõttu rohkem töötama.

Kui tööandja Teile arvestusperioodi lõpuks kokkulepitud mahus tööd ei paku, aga Teie olete valmis tööd tegema, siis tuleb kõne alla keskmise töötasu nõudmine nende tundide eest, mis normist puudu jäävad töölepingu seaduse § 35 alusel.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).