Tööõigus
Küsimus: Kust jookseb varalise vastutuse süüst sõltumatuse piir?25.05.2022
Tööandjaga sai sõlmitud varalise vastutuse kokkulepe. § 75. Varalise vastutuse kokkulepe
(1) Varalise vastutuse kokkuleppega võtab töötaja sõltumata süüst vastutuse temale tööülesannete täitmiseks antud vara säilimise eest.
(2) Varalise vastutuse kokkulepe kehtib üksnes juhul, kui:
1) see on sõlmitud kirjalikult;
2) see on ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud;
3) töötajale usaldatud varale on ligipääs ainult töötajal või kindlaksmääratud töötajate ringil;
4) on kokku lepitud vastutuse rahalises ülempiiris;
5) tööandja maksab töötajale vastutuse ülempiiri arvestades mõistlikku hüvitist. Selle paragrahvi esimeses punktis on kirjas: (1) Varalise vastutuse kokkuleppega võtab töötaja sõltumata süüst vastutuse temale tööülesannete täitmiseks antud vara säilimise eest. Hetkel ei ole ma tööandjaga ühel nõul kuna ma ei saa aru, kuskohast jookseb piir, sellest lausest süüst olenemata, mida on kirjeldatud esimeses punktis. Tööandja rahaline nõue tekkis peale töölepingu lõppu. Enne seda toimus auditeeritud inventuur tellitud firma poolt, mis teostati vigadega millest andis minu kolleeg otsesele juhile nende ilmsiks tulekul koheselt teada. Samuti tulid välja inventuuris hinnalised varuosad, ja veel asjad mis ulatusid aastasse 2019 kui minuga poldud töölepingut veel sõlmitudki. Minu tööle asumisel teostati inventuur mille teostamisel osalesin ka mina, minul puudus õigus lao inventuuride korrektuuride tegemisel ja samuti puudus mul selleks vastav pädevus uue töötajana. Mulle anti allkirjastada peale inventuuri paberid kus ma kinnitasin lao seisu et kõik peaks olema korras. Ja nüüd uue inventuuriga jooksid need enne minuga töölepingu sõlmimist asjad mis polnud korras uuesti välja. Küsimusele, et kas tegu oli pettusega, tööandjalt ma vastust ei saanudki. Kuna firma poolt tellitud auditeeritud inventuur telliti liiga hilja ja oli teostatud vigadega, tehti inventuuri parandused ja need tehti siis kui minu tööleping oli lõppenud ja laoparanduste tegemisel osales ka inimene kellel puudus varalise vastutuse leping. Telefonikõnes otsese juhiga selgub ka asjaolu, et inventuuri ülejäägi ja puudujäägi summa vahe tuleks kinni maksta ja tunnustab siis mingi hetk, et inventuuri ülejäägi summa on suurem kui puudujäägi summa. Ja siis tuli nõue ikkagi kogu puuduoleva summa peale, kust sees olid hinnalised varuosad, mis olid juba nihkes siis kui minul puudus selle firmaga tööleping. Mailivahetuses järele pärides tööandja mulle selgitusi selle kohta anda ei soovinud. Siis kus kohast jookseb see süüst sõltumatuse piir, kui tööandja rikub antud varalise kokkuleppe punkti 2 lõige kolme? Varalise vastutuse kokkulepe on kahepoolne ja punktid peaks olema täidetud mõlemapoolselt või saan mina valesti aru?
(1) Varalise vastutuse kokkuleppega võtab töötaja sõltumata süüst vastutuse temale tööülesannete täitmiseks antud vara säilimise eest.
(2) Varalise vastutuse kokkulepe kehtib üksnes juhul, kui:
1) see on sõlmitud kirjalikult;
2) see on ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud;
3) töötajale usaldatud varale on ligipääs ainult töötajal või kindlaksmääratud töötajate ringil;
4) on kokku lepitud vastutuse rahalises ülempiiris;
5) tööandja maksab töötajale vastutuse ülempiiri arvestades mõistlikku hüvitist. Selle paragrahvi esimeses punktis on kirjas: (1) Varalise vastutuse kokkuleppega võtab töötaja sõltumata süüst vastutuse temale tööülesannete täitmiseks antud vara säilimise eest. Hetkel ei ole ma tööandjaga ühel nõul kuna ma ei saa aru, kuskohast jookseb piir, sellest lausest süüst olenemata, mida on kirjeldatud esimeses punktis. Tööandja rahaline nõue tekkis peale töölepingu lõppu. Enne seda toimus auditeeritud inventuur tellitud firma poolt, mis teostati vigadega millest andis minu kolleeg otsesele juhile nende ilmsiks tulekul koheselt teada. Samuti tulid välja inventuuris hinnalised varuosad, ja veel asjad mis ulatusid aastasse 2019 kui minuga poldud töölepingut veel sõlmitudki. Minu tööle asumisel teostati inventuur mille teostamisel osalesin ka mina, minul puudus õigus lao inventuuride korrektuuride tegemisel ja samuti puudus mul selleks vastav pädevus uue töötajana. Mulle anti allkirjastada peale inventuuri paberid kus ma kinnitasin lao seisu et kõik peaks olema korras. Ja nüüd uue inventuuriga jooksid need enne minuga töölepingu sõlmimist asjad mis polnud korras uuesti välja. Küsimusele, et kas tegu oli pettusega, tööandjalt ma vastust ei saanudki. Kuna firma poolt tellitud auditeeritud inventuur telliti liiga hilja ja oli teostatud vigadega, tehti inventuuri parandused ja need tehti siis kui minu tööleping oli lõppenud ja laoparanduste tegemisel osales ka inimene kellel puudus varalise vastutuse leping. Telefonikõnes otsese juhiga selgub ka asjaolu, et inventuuri ülejäägi ja puudujäägi summa vahe tuleks kinni maksta ja tunnustab siis mingi hetk, et inventuuri ülejäägi summa on suurem kui puudujäägi summa. Ja siis tuli nõue ikkagi kogu puuduoleva summa peale, kust sees olid hinnalised varuosad, mis olid juba nihkes siis kui minul puudus selle firmaga tööleping. Mailivahetuses järele pärides tööandja mulle selgitusi selle kohta anda ei soovinud. Siis kus kohast jookseb see süüst sõltumatuse piir, kui tööandja rikub antud varalise kokkuleppe punkti 2 lõige kolme? Varalise vastutuse kokkulepe on kahepoolne ja punktid peaks olema täidetud mõlemapoolselt või saan mina valesti aru?
Vastus: Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, tel 640 6000, www.ti.ee
Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) kohaselt jaguneb töötaja varaline vastutus kaheks:
1. üldine alus ehk süüline vastutus ja
2. erisus - lepinguline ehk varaline vastutus.
Kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi (TLS § 72). Seega tuleb kahju hüvitamise üldistele alustele tuginemiseks tööandjal esmalt tuvastada, milline töötaja oma kohustusi rikkus. Kui kahju tekitaja on tuvastatav, tuleb tööandjal kontrollida, kas kahju põhjustati tahtlikult või hooletusest.
TLS § 74 järgi vastutab töötaja täielikult ainult tahtliku rikkumise korral, hooletuse puhul on töötaja vastutus üldjuhul piiratud. Kui töötaja on töölepingut rikkunud hooletuse tõttu, vastutab ta tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra.
Lepingulise ehk varalise vastutuse puhul sõlmib töötaja tööandjaga varalise vastutuse kokkuleppe (TLS § 75), mille kohaselt vastutab töötaja tööülesannete täitmiseks antud vara säilimise eest sõltumata süüst.
Küsisite, et kust jookseb varalise vastutuse süüst sõltumatuse piir? Selgitame, et süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Varalise vastuste kokkuleppe puhul võtab töötaja olenemata süü vormist ehk sõltumata sellest kas kahju tekkis hooletusest, raskest hooletusest või tahtlikult toime pandud rikkumisest, vastuse kahju tekkimise eest.
Teisisõnu kui süülise vastutuse puhul peab tööandja esmalt hindama kas kahju tekkis töötaja hooletusest, raskest hooletusest või tahtlusest ning seetõttu on töötaja vastust ka piiratud, siis varalise vastuste kokkuleppe puhul vastutab töötaja kahju eest olenemata sellest, kas kahju tekkis kogemata hooletusest või tahtlikult.
Järgnevalt selgitame varalise vastuste kokkuleppe sisu.
TLS § 75 kohaselt kehtib varalise vastutuse kokkulepe üksnes siis, kui:
1) see on sõlmitud kirjalikult (kas eraldi dokumendina, kuid võib ka töölepingus);
2) kui see on ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ja töötajale äratuntavalt piiritletud (vara kirjeldus, asukoht ja aeg, millal selle eest vastutatakse). Sätte eesmärk on välistada ebamõistlikud ja töötajat ebaproportsionaalselt koormavad kokkulepped, näiteks ei saa töötaja vastutada kõige eest ja alati. Töötaja ei saa vastutada vara eest, mille suhtes tal puudub või puudus kontroll (nt enne töösuhte algust tekkinud varade kahjustumine või puudujäägid);
3) töötajale usaldatud varale on ligipääs ainult töötajal või kindlaksmääratud töötajate ringil (nt saab töötaja vastutada talle kasutamiseks antud mobiiltelefoni, arvuti, raha, auto jm eest, kuid ei vastuta vara eest, millele on ligipääs ka määramatutel isikutel, või millele on juurdepääs avalik);
4) kui on kokku lepitud vastutuse rahalises ülempiiris (kokkulepe peab nägema ette selge rahalise summa, millest suuremat summat ei ole tööandjal õigus vara mittesäilimise eest töötajalt sisse nõuda. Kui nt kahju on alla kokkulepitud ülempiiri, on tööandjal õigus nõuda töötajalt summat, mis vastab tegelikule kahjule. Kui kahju on suurem, saab tööandja nõuda lisaks kahju hüvitamist, kuid sel juhul peab tõendama töötaja süüd);
5) tööandja maksab töötajale vastutuse ülempiiri arvestades mõistlikku hüvitist (hüvitis peab olema proportsioonis vastutuse rahalise ülempiiriga).
Juhul, kui varalise vastutuse kokkulepe ei vasta kas või ühele neist tingimustest, ei saa seda kokkulepet lugeda töölepingu seaduses sätestatust lähtuvalt kehtivaks ja tööandja ei saa sellele tugineda.
Kui töötaja leiab, et ta varalise vastuste kokkulepe ei ole kehtiv ning tööandja kahjunõue on alusetu, kuid tööandja leiab, et töötaja on siiski kahju tekitanud, siis on töösuhte pooltel õigus pöörduda töövaidlusorgani poole. Töövaidlusorgan on pädev hindama kas varalise vastutuse kokkulepe on kehtiv ning kas sellel alusel on töötajalt võimalik kahjunõue sisse nõuda.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
- Prindi küsimus Saada sõbrale Tagasiside
- Õigus > Tööõigus