Tööõigus


Küsimus: Kas ei peaks see olema töölepingu muutmine, mitte uus tööleping, kui saan kohustusi juurde ja amet muutub?04.10.2023

Tere
Olen samas firmas töötanud 16 aastat. Täna tuli tööandja teatega, et firmas on tulemas struktuurimuudatus ja seoses sellega muutub ka minu ametinimetus ning praegustele tööülesannetele lisaks tuleb juurde uusi töökohustusi. Sain tutvumiseks ka uue ametikirjelduse- ja töölepingu näidise. Kui ma keeldun uuele töölepingule alla kirjutama, siis mis minule sellega kaasneb? Kas eelmine tööleping siis tuleks nii öelda lõpetada? Kas ei peaks olema hoopis kokkulepe töölepingu muutmiseks, mitte uus tööleping?

Vastus: Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, tel 640 6000, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Töölepingu seaduse (TLS) § 12 kohaselt saab töölepingus kokku lepitud tingimusi (sh näiteks ka näiteks ametinimetust, tööülesandeid jne) muuta üksnes kokkuleppel. See tähendab, et töötajal on õigus tööandja ettepanekuga nõustuda või sellest keelduda.

Juba enne muudatuste tegemist peaksid pooled üksikasjalikult läbi rääkima kavandatavate muudatuste sisu ning sealjuures on mõlemal poolel õigus teha täiendavaid ettepanekuid eesmärgiga saavutada poolte jaoks sobiv kokkulepe. Juhul kui töötaja on tööandja muudatusettepanekutega nõus, on soovitatav vormistada tööülesannete muutmise kokkulepe selgelt ning ühemõtteliselt. Muudatuste tegemiseks ei ole vaja sõlmida uut töölepingut, vaid reeglina sõlmitakse selleks töölepingu lisa. Töölepingu muutatus tuleb vormistada hiljemalt muudatuse jõustumise päeval kirjalikus vormis, st see peab olema poolte poolt allkirjastatud.

Kui töötaja muudatusettepanekust keeldub, on tööandjal kohustus anda töötajale kokkulepitud tingimustel tööd. Sel juhul on mõistlik saata muudatusettepanekust keeldumine vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (nt e-kirja teel). Muudatusettepanekuga mittenõustumisel ei pea töötaja töölepingut nii-öelda omal soovil üles ütlema, kui ta tegelikult töölepingut lõpetada ei soovi, niisamuti ei ole töötaja kohustatud nõustuma poolte kokkuleppel töölepingu lõpetamisega. Asjaolu, et töötaja keeldub töölepingu tingimuste muutmisest, ei anna ka tööandjale alust töölepingut lõpetada.

Tööandja saab töölepingu üles öelda vaid erakorraliselt ning mõjuva põhjuse olemasolul. Nii on tööandjal TLS § 88 lg 1 alusel võimalik leping üles öelda töötaja isikust tuleneval põhjusel (näiteks töötaja töövõime vähenemine, töökohustuste rikkumine töötaja poolt jne). Neid aluseid käesoleva küsimuse püstituse pinnalt aga ei nähtu.

Juhul aga kui tööandjal ei ole enam võimalik töötajale kokkulepitud tingimustel tööd anda, võib tegemist olla koondamise olukorraga. TLS § 89 lg 1 kohaselt on koondamine tööandjapoolne töölepingu erakorraline ülesütlemine majanduslikel põhjustel näiteks juhul kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul.

Seega peab koondamiseks olema täidetud samaaegselt kaks tingimust. Esiteks peab ettevõttes olema toimunud töö ümberkorraldamine, vähenema töömaht või töö lõppema muul juhul (näiteks ei ole uue infotehnoloogilise lahenduse kasutuselevõtuga tarvis teatud ametikohta vms). Teiseks peab eelnimetatud olukord kaasa tooma selle, et töötajale ei ole kokkulepitud tingimustel tööd anda.

Koondamisest saate lähemalt lugeda Tööelu lehel aadressil: https://tooelu.ee/et/31/toolepingu-uhepoolne-lopetamine#toolepingu-ulesutlemine-majanduslikel-pohjustel-ehk-koondamine

Vastus on koostatud Teie poolt esitatud andmete põhjal. Kui tekib täiendavaid küsimusi, võtke palun meiega uuesti ühendust.

Töösuhtes tekkinud erimeelsuste korral annab oma hinnangu kohus või töövaidluskomisjon, kes on oma otsustes sõltumatu.

Tööinspektsioon annab nõu töösuhete ja töökeskkonna teemadel esmaspäevast neljapäevani kell 9.00-16.30 ja reedeti kell 9.00-15.00 telefonil 640 6000 või e-kirja teel jurist@ti.ee