Tööõigus


Küsimus: Kas kvalifitseerub ebavõrdseks kohtlemiseks, kui graafikuid koostab sama ameti töötaja ja osade on rohkem pühapäevadel ja reedetel tööpäevi?10.10.2023

Tere!

Samal ametikohal, sama töötasuga, töötab kokku 7 inimest, töö toimub summeeritud tööaja arvestuse järgi, kolm kuud. Töö iseloomust tulenevalt on tööpäeva pikkuseks 13h, tööd tehakse ka nädalavahetustel. Töögraafiku koostaja on samal ametikohal olev töötaja ja ta ei ole erapooletu isik.
Tööaeg on 7.00-20.30.
Minu küsimus on selles, et töö iseloomust tulenevalt on kõige suurema töökoormusega päevad reede ja pühapäev. Graafikus tekib ebavõrdus töötajate vahel, kuna lisaks nädalas määratud tööpäevadele on osadel töötajatel kolme kuu jooksul 8 reedet ja 6 pühapäeva, siis teistel töötajatel on 5 reedet ja 4 pühapäeva. Aasta lõikes on erinevused ca 25-30%.

Kas antud juhul on tegemist ebavõrdse kohtlemise ja töökoormuse vale jaotusega töögraafiku koostaja poolt, kuidas seadus sellele vaatab?

Ette tänades

Vastus: Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, tel 640 6000, www.ti.ee

Tööinspektsiooni nõustamisjurist
loe lisaks
Lugupeetud pöörduja

Vastavalt töölepingu seadus (edaspidi TLS) § 3 peab tööandja järgima võrdse kohtlemise põhimõtet. Graafikute koostamine eelistades ühte töötajat teisele, võib olla võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine, kuid ei pruugi. Näiteks võib olla mõnede töötajate töölepingutes kokku lepitud tööaeg ainult kindlateks nädalapäevadeks või kellaaegadeks. Sageli väikese laste vanemad võtavad vastu tööpakkumise ainult tingimustel, mis võimaldab nende töö ja pereelu ühildada, nt minna kindlaks kellaajaks lapsele lasteaeda järele. See tähendab, et tööandja saab neid töötajaid panna graafikujärgselt tööle ainult töölepingus kokkulepitud ajavahemikesse.

Kui töötaja soovib, et tööandja arvestaks tema soove graafiku koostamisel, siis TLS § 18(1) lg 1 sätestab, et töötajal on õigus taotleda tööandjalt sobivaid töötingimusi. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et tööandja kaalub, kas töötaja sobivate töötingimuste taotluses esitatud soovid töötingimuste muutmiseks on mõistlikult ühitatavad tööandja ettevõtte huvidega. Kui tööandja keeldub töötingimuste muutmisest, põhjendab ta keeldumist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis 14 kalendripäeva jooksul taotluse saamisest arvates. Kui töötaja esitab nelja kuu jooksul rohkem kui ühe sobivate töötingimuste taotluse, on tööandjal kohustus vastata ühele taotlustest.

Kui tööandja paneb teadlikult suurema töökoormusega perioodidesse ainult kindlat (või kindlaid) töötajaid, võib olla tegemist ka töökiusuga. Kui esinevad töökiusamisega sarnanevad momendid, siis peab juhtima nendele tööandja tähelepanu. Kui tööandja aga töötaja pöördumistele ei reageeri või kui töötaja ei saa tööandja poolse rikkumise erilise raskuse tõttu töösuhet jätkata, tekib töötajal õigus tööleping erakorraliselt üles öelda TLS § 91 lõike 2 punkti 1 alusel. Nimelt, töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, kui tööandja on kohelnud töötajat ebaväärikalt või ähvardanud sellega või lubanud seda teha kaastöötajatel või kolmandatel isikutel. Töötajal, kelle tööleping lõpeb nimetatud alusel on seadusest tulenev õigus nõuda tööandjalt hüvitist TLS § 100 lõike 4 alusel töötaja enda kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Ülesütlemisavalduse võib töötaja esitada sellises olukorras päevapealt.

Töökiusamise kohta saab täpsemalt lugeda Tööelu portaalist https://tooelu.ee/et/66/tooalane-kiusamine

Vastus on koostatud Teie poolt esitatud andmete põhjal. Kui tekib täiendavaid küsimusi, võtke palun meiega uuesti ühendust.

Töösuhtes tekkinud erimeelsuste korral annab oma hinnangu kohus või töövaidluskomisjon, kes on oma otsustes sõltumatu.

Tööinspektsioon annab nõu töösuhete ja töökeskkonna teemadel esmaspäevast neljapäevani kell 9.00-16.30 ja reedeti kell 9.00-15.00 telefonil 640 6000 või e-kirja teel jurist@ti.ee