Tööõigus


Küsimus: Otsene ülemus on ebaõiglane, süüdistava ja halvustava suhtumisega, kuidas oma õigusi kaitsta?29.12.2011

Mure selles, et meil tehakse otsest vahet töötajate suhtes, kuid millegipärast olen mina eriti sihikul, ülemuse käitumine on alandav, solvav ja minu head nime rikkuv. Töötan klienditeenindajana ning meil oli hea kollektiiv, kahjuks lahkusid kõik kokad peaaegu üheaegselt, sest neid sunniti töötama vahetuses üksi ja kuna tööd ja ettevalmistusi oli piisavalt, siis oli töötamine võimatu. Tööpäevad möödusid kõigi jaoks raskelt, inimeste mure tekitas stressi kõigis, ülemus aga teatas nipsakalt, et keegi kedagi kinni ei hoia ja alati on võimalus uus töökoht otsida. Kokad ja peakokk lahkusid. Asemele võeti uued inimesed ja ohh imet, koheselt tekkisid võimalused panna tööle 2 kokka vahetusse jne. Restorani poolel oli sama olukord, kus inimene lahkus, sest palk häbiväärselt madal. Asemele võeti koheselt endine töötaja 0.5 kohaga, väidetavalt vahetusevanemaks ning suurema palgaga. Peale 1 kuud töötamist sai puhkuse, koheselt 20 vaba päeva. Tööleasumisel olevat olnud selline kokkulepe. Kuid teistes tekitas selline asi trotsi, et miks sellised eelistused ja teine hea töötaja omakorda pidi lahkuma, sest palgalisa pole ette nähtud? Niiöelda vahetusevanem ja endine pikaajaline töötaja on katnud paaril korral laudu, kus kahvel on paremal pool ja nuga-lusikas-veiniklaas vasakul. Kui küsisin ülemuselt, et kas vahetusevanemale pean seda ise õpetama, viskas ta pilgu peale ja ei teinud väljagi, hoopis leidis, et teine laud on ju õigesti kaetud jne. Pigem pööras jutu taaskord, et nagu oleksin ise oskamatu. Seega kui keegi teine eksib, pole justkui midagi...kui mina ei oska mõne asja kohta koheselt vastata vms, siis sellele järgenavad koheselt kommentaarid. Meil oli vahetusevanemaks teine inimene, kes samuti hiljaaegu lahkus just oskamatu ja töötajaid mitte kaitsva ülemuse tõttu. Nüüd teeb graafikut ülemus ise, muudab tehtut tihti ja kiitleb, et nüüdsest ei ole õigus kellegil rohkem kui 2 päeva kuus vaba-päeva omal soovil valida. Millegipärast ei kehti see uuele nn. vahetusevanemale, sest tema sai valida ka poolelt kuult puhkuselt tulles lisaks 4 sobival ajal vaba päeva. Kui kolmas töötaja mainis, et tema see või see päev ka olla ei saa, sest pole last kuhugi panna, siis leidis ülemus, et kui lapsed on, siis ei saagi ju teenindaja tööd endale valida. On äärmiselt palju selliseid seiku, kus ta lemmiktöötaja on asju teinud aastaid ühtmoodi ja kui mina olen kuulanud ja teinud selle inimese järgi, siis on mulle hoopis öeldud, et teen valesti jne. Mina aga ei hakka kaebama, et vana töötaja ise nii mind õpetas jne. Pidev pinge on kahjustanud minu enesehinnangut, ma tunnen, et olen väärtusetu.
Meil on majas jägimisteenistus, kes muudkui raporteerib kaua sa istusid, mida tegid, mida sõid jne. Selline asi on omakorda pinget tekitav. Ülemus väidab, kuidas telefonikõned võetakse linti... Pidev pinge, ometi töökoht pole selline, mis sellist asja nõuaks, kliente ei käi ja koht ise annab soovida. On ka paar juhtumit, kus teise osakonna kaastöötaja lihtsalt oli ebaviisakas, mille peale minul paluti kirjutada kohe seletuskiri. Vaatamata sellele jäin hoopis mina süüdlaseks ja olukord pöörati julmalt hoopis minu vastu (minagi tegin paar viga, tunnistasin asja, sest peale sellist jultunud pealehüppamist olin ka mina paari sõnaga solvav oma vastustes). Mulle väideti, et hoopis mina karjusin turvamehega ja keegi välismaalasest klient oli seda tunnistanud? Olukord oli vastupidine, kuid minu väiteid eirati, hoopis süüdistati mind, justkui oleksin probleemne. Viimane juhtum oli telefoni teel, kus helistasin turvamehele kliendi palvel. Kuuldavus oli kehva ja kahtlesin kas helistasin õigesse kohta, lõpuks suvatses turvamees vastata kes on ning märkis, et tema ei peagi end tutvustama ning tema teab ise kuidas vastata kas lihtsalt jah või ei. Seda väidet kuulis pealt minu ülemus, kes sekund hiljem seisis süüdistavalt minu kõrval ja käskis taaskord seletuskirja kirjutada. Kuid mille kohta, mida ma tegin? Kuidas sai ta mind kohe süüdlaseks pidada kui ei teagi mida ma telefonis rääkisin. Mida teha enda kaitseks, ülemuse kius on teinud töötamise võimatuks?

Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Tere.

Austatud küsija, Teie poolt kirja pandud olukorra kirjeldus viitab diskrimineerimisele ehk teisi sõnu inimeste eristamisele nende kvalifikatsiooni või võimete seisukohast ebaoluliste tunnuste alusel. Kuna tegemist on ühepoolse seletusega, ei saa ma üheselt väita, milline oleks õige ja õiglane valik edaspidise tegevuse suhtes. Kuid annaksin mõningaid viiteid selle kohta, millised on töötaja õigused antud situatsioonis enda kaitseks.

Töösuhteid reguleerivad mitmed olulised õigusaktid ja dokumendid. Nendest olulisim on töölepingu seadus, mis paneb paika tööandja ja töötajate omavahelised õigused ja kohustused. Tööandja võib töötajale kohaldada ainult töölepingu seadusest soodsamaid tingimusi, mitte mingil juhul halvemaid.

Võrdse kohtlemise seadus ja soolise võrdõiguslikkuse seadus sätestavad põhimõtte, et võrdseid isikuid tuleb samas olukorras võrdselt kohelda. Töötajate diskrimineerimise korral on võimalik esitada nõue tööandja vastu, tuginedes nendele seadustele.

Seega on tööandjal seadusest tulenev otsene kohustus järgida võrdse kohtlemise põhimõtet ning vältida diskrimineerimist. Samuti on keelatud diskrimineerimine osalise tööajaga ja täistööajaga töötaja vahel, tähtajalise ning tähtajatu lepingu alusel töötavate töötajate vahel.

Igal töötajal, kes kahtlustab, et tööandja diskrimineerib teda, on võimalik pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse, töövaidluskomisjoni või soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku poole. Voliniku arvamus ei ole juriidiliselt siduv, küll aga on see kannatanule abiks oma õiguste edasisel kaitsel.

Diskrimineerimise all kannatanud inimestel on õigus nõuda tekitatud kahju hüvitamist nii kohtus kui ka töövaidluskomisjonis.

Kohtu, töövaidluskomisjoni või voliniku poole pöörduv isik (antud juhul töötaja) peab avalduses esitama faktilised asjaolud, mille järgi võib eeldada, et teda on diskrimineeritud. Isik (tööandja), kelle vastu on avaldus esitatud, peab ise tõendama, et ta ei ole rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet. Kui isik keeldub seda tõendamast, võrdsustatakse see diskrimineerimise omaksvõtuga.

Õigeid valikuid ning õiglaseid lahendusi uuel aastal!

Merike Michelson

www.metiabi.eu
info@metiabi.eu