Tööõigus


Küsimus: Kas konkurentsikeelu rikkumise eest 6 kuu töötasu suurune leppetrahv on ikka mõistlik?18.01.2012

Tere,
Ettevõte soovib kõigi töötajatega töölepingut uuendada, kuid uues lepingus on järmised punktid:

Tööandjal on õigus nõuda töötajalt teavet töötaja tööalase tegevuse ning muu majandus- ja kutsetegevuse kohta lepingu kehtivuse ajal ja 6 (kuue) kuu jooksul pärast lepingu lõppemist ulatuses, milles see omab tähtsust lepingus sätestatud konkurentsikeelu järgimise osas.
Kas on võimalik, et tööandja nõuab ilma tasuta nn nõustamist 6 kuu jooksul peale töölt lahkumist?
Kas töötaja on kohustatud seda tegema?

Kui töötaja rikub lepingu sätestatud ärisaladuse hoidmise kohustust või konkurentsikeeldu, on tööandjal õigus nõuda töötajalt leppetrahvi töötaja kuni 6 (kuue) keskmise kuupalga suuruses summas iga rikkumise kohta, samuti rikkumise tulemusena saadud tulu või kasu üleandmist.
Kas on mõistlik nõue töötaja iga rikkumise kohta nõuda 6 kuu palga suurust hüvitist?

Lisaks:
Kas tööandja võib konkurentsikeelu alla lisada väga laia valdkonna, kuigi ettevõtte tegevusvaldkond on spetsiifiline. Näiteks ettevõte tegutseb finantsvaldkonnas ja keelatakse konkurentsikeelu ajal töötada IT arendusega tegelevas ettevõttes.
Kas see on põhjendatud piirang, mille eest võib ees oodata konkurentsikeelu rikkumine?

Kas 25% bruto palgast on proportsionaalselt piisav hüvitis selleks, et töötaja konkurentsikeelust kinni peaks pidama, kuigi saamata jäänud tulu on oluliselt suurem?

Loodan, et saate aidata.

Vastust oodates, K

Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi

Tere,
Teie küsimus on liialt üldsõnaline ja täpseks vastamiseks algandmeid liiga vähe. Töölepingu tervikteksti nägemata "jah" või "ei" vastust anda ei saa.
Toon siiski välja üldised tingimused, mida konkurentsikeelu rakendamisel tuleb arvestada.
1. Kui konkurentsikeeld kehtib ka peale töölepingu lõppemist, siis on tööandjal õigus nõuda Teilt teavet ulatuses, mis on vajalik konkurentsikeelust kinnipidamise kontrollimiseks, kuid mitte enam. Teiepoolne endise tööandja tasuta nõustamine ei ole põhjendatud nõue.
2. Leppetrahvi suurust ärisaladuse hoidmise rikkumise eest tuleb igal üksikjuhtumil hinnata erinevalt, eelkõige arvestades võimalikku tekkiva kahju suurust. Antud juhul on leppetrahvi suurus seotud töötajale arusaadavalt tema sissetulekuga (kuupalga suurus) ja küllaltki levinud praktika kohaselt leppetrahvi suurused eraettevõtetes sellesse suurusjärku ka jäävad. Vaidluse korral otsustab mõistliku suuruse töövaidluskomisjon või kohus.
3. Konkurentsikeelu rakendamise eesmärgiks saab olla tööandja erilise majandusliku huvi kaitse, milleks tööandjal on õigustatud huvi, aga mitte töötajalt võimaluse võtmine endale elatist teenida. Seega peaks tööandja Teie näite põhjal põhjendama, kuidas tekitaks temale kahju Teie töötamine IT arendusega tegelevates ettevõtetes. Kõne alla võib tulla piirang töötada konkreetses IT-ettevõtttes, kui Teie praegune tööandja ja konkreetne IT-ettevõte osutavad teineteisele mingis valdkonnas tegelikku konkurentsi.
KONKURENTSIKEELD PEAB OLEMA SELGELT JA ÄRATUNTAVALT PÕHJENDATUD TÖÖANDJA MAJANDUSLIKE HUVIDE KAITSEGA, LÄHTUDES MINIMAALSUSE PRINTSIIBIST.
4. Konkurentsipiirangu eest tuleb maksta igakuist mõistlikku hüvitist selle kehtivuse ajal peale töösuhte lõppu. Sõna "mõistlik" on kummist mõiste, kuid väljaspoole kahtlust jääb see, et kui Teilt võetakse teatud ajaks ära võimalus endale oma kutsetegevusega elatist teenida, siis hüvitise suurus peab sel ajal tagama Teie elustandardi säilimise, arvete maksmise ja võimalike laenude-liisingute, millega seni olete toime tulnud, teenindamise.

Konkurentsi kohta soovitan täiedavalt lugeda Töölepingu seaduse käsiraamatust §§ 23 ja 24 tõlgendusi töölepingu seaduse autoritelt: http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Toovaldkond/TLS_kasiraamat_2011.pdf
Mõistlikke ja kahepoolselt ausaid töösuhteid soovides:

Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metabi.eu