Tööõigus

Olen isiksusehäirega ja kroonilise depressiooni ning ärevushäire all kannatav keskmise puudega inimene, kelle töövõimest on säilinud vaid 30%, seega on töövõime kaotus 70%. Kuna invaliidsuspensionid on absurdselt väikesed ja elan ka üürikorteris (ma ei saa endale oma kodu lubada, laenu ju ei anta miinimumpalga või väiksema sissetulekuga), siis pean käima tööl. Probleem on selles, et tegelikult on see töö minu tervisliku seisundiga ebakõlas. Olen telefonimüüja ettevõttes, kus toimub pidev kontroll ja konkurents teiste sama firma kontorite vahel, kus peab seitse tundi järjest helistama, ainult 10-minutilised pausid iga pooleteise tunni tagant (lõuna 20 minutit) ja kui mingil põhjusel on päevas helistamispausid suuremad, kaasneb pahandamine, olenemata sellest, et müüginormid on täidetud.
Küsimus ongi selles, et kas on võimalik puudega inimesel kuidagimoodi saada erineva suhtumise osaliseks? Kas peab minult niipalju nõudma kui teistelt? Tööandja keeldub mind poole kohaga tööle vormistamast, kas tal on selleks õigus?
Et töökoht mõjub mu tervisele, seda tõendab juba see, et olen kolmas päev haiguslehel ülepinge ja sellest tuleneva peavalu tõttu. Ja samas ma saaksin nii perearstilt kui ka oma psühhiaatrilt vastavasisulised soovitused tööandjale, kui vaja.
Mida ma peaksin tegema? Uut töökohta pole ka kuskilt võtta...